Nüüd annavad Hollandi teadlased teada, et on saanud uusi andmeid kunagisest enam-vähem Austraalia suurusest mandrist nimega Argoland.
Selle kontinendi tükke on teadlased varem arvanud leidnuvat mitmelt poolt Kagu-Aasia piirkonnast, lõimituna sealse maismaa sisse; arvatakse, et merede all võib tükke leiduda veel, ja palju suuremaidki.
Arvatakse, et Argoland murdus Austraalia küljest lahti umbes 155 miljonit aastat tagasi, juura ajastul, mil Maal müttasid dinosaurused.
Seejärel hakkas Argoland liikuma aeglaselt praeguse Aasia suunas, kuid lagunes tee peal paraku tükkideks.
Teadlased on arvanud, et suurem osa sest kunagisest mandrist võis vajuda ka serv ees teiste suurte maakooretükkide ehk laamade alla — selline nähtus on teada ja seda nimetatakse subduktsiooniks — ja sellest oleks teaduslik-tunnetuslikus plaanis väga kahju.
