Käes on tikriaeg! Karusmari aitab leevendada vitamiinivaegust ja kiirendab ainevahetust

Põhjamaiseks viinamarjaks nimetatud tikker ehk karusmari on väga maitsev ja lisaks ka tervislik. Just praegu on paras aeg kõht karusmarjadest täis süüa ja seda ka talveks varuda.

Karusmari ehk euroopa karusmari (Ribes uva-crispa), rahvapärase nimetusega tikker, on sõstraliste sugukonda sõstra perekonda kuuluv põõsaliik. Marjad valmivad juunis kuni augustis. Üldiselt on need kuni 12 mm pikad, aga suurus sõltub sordist: leidub ka sorte, millel marjad on 3-4 cm pikkused. Karusmarjad on üldiselt karvased ja sellest tuleb nende nimigi, aga seegi sõltub sordist. Üldiselt on metsikud taimed karvasemad kui kultuurtaimed.

Karusmarjad meenutavad oma toitaineliselt koostiselt veidi maasikaid ja jõhvikaid. Tikrites leidub rohkelt mineraalaineid: kaaliumit, kaltsiumit, fosforit ja magneesiumit. Veidi vähem on neis naatriumit, rauda, mangaani, tsinki, vaske, niklit, joodi, kroomi ja seleeni. Karusmarjades on ka palju suhkruid, orgaanilisi happeid ja erinevaid vitamiine.

Neis sisalduvatel bioflavonoididel on pärmseeni maha suruvad ning põletikuvastased omadused. Samuti võivad neis sisalduvad ühendid alandada veresuhkru taset ning suurendada insuliini sünteesi.

Rahvameditsiinis tuntakse karusmarjatõmmiseid, millel on valuvaigistav toime, marjade söömine on aga kergelt lahtistava ja diureetilise mõjuga. Samuti mõjub karusmari ainevahetust kiirendavalt, seega sobib hästi ka neile, kel probleeme liigse kehakaaluga. Ning 100g karusmarju annab energiat vaid 30 kilokalorit.

Osade allikate väitel ei vähene karusmarjade C-vitamiini sisaldus ka nende kuumtöötlemisel. Karusmarju sobib kasutada smuutides, (toor)putrudes, salatites, moosides ja kompottides. Neid võib ka vähese suhkruga püreestada ja sügavkülma panna.

Head isu!

Allikas: Wikipedia.org

Seotud