Südakuu nimetusi teistel rahvastel
Jaanuari (vadja maakeeles janvari) nimi pärineb Vana-Rooma kalendrist. Aasta üheteistkümnes kuu oli seal pühendatud jumal Janusele – väravate, uste, alguste ja lõppude jumalale. Kuu teine tuntum laenunimi – näärikuu (ka niijarikuu, nearikuu ja nääripäevakuu) – on aga skandinaavia päritolu (rootsi nyår).
Rootsi (rahvalik) tormånad – thori kuu, Poola styczeñ – aastavahetuse kuu, Leedu sausas – kuivakuu, kuiv (lumi), Horvaatia siječanj – raiumiskuu (tõenäoliselt), Ukraina ciчень – puude langetamise, metsateo kuu.
Hõimurahvastel: Komi töv ör – kesktalv, külm, Ersa jakshamkov – jahe-/külmakuu, Mari šorõkjol – aastavahetus- ja jõulukuu. Soome keeli on kuu nimi tammikuu, ka sydänkuu. Tammi tähendab selles seoses talve keskpaika ehk südant.
Südakuu pühad
Südakuu näitab tähelepanelikule vaatlejale ilma valgenemise märke. Siin-seal võib kuulda ka tihaste arglikke kevadhüüdeid. Päike veeres talvisest pesast välja 25.12. ning tegi taevalael minuti võrra pikema kaare. Iga päev on eelmisest kukesammu võrra pikem ja viib kevade poole. Südakuu lõpuks pikeneb päev tervelt 51 minutit.
Kuu esimene pool möödub veel jõulude vaimus. 17.01. olevat taliharjapäeva on nimetatud ka pühade lõppu tähistavaks jõuluemapäevaks.
14.01. Korjusepäeval pöörab karu külge ja hakkab teist käppa imema. Soomes ja Karjalas on see päev peamine talve poolitaja. Meil võivad lapsed korjusepäevast alates toas paljajalu joosta. Korr (musträhn) hakkab vastu puuoksi põristama, see olla esimene kevade märk. Korjusepäev on üks aastat neljaks jaotavaid tähtpäevi ning kuulub kokku künipäeva (14.04.), karusepäeva (13.07.) ja kolletamispäevaga (14.10.).
17.01. Taliharjapäeval sündivat esimene hülgepoeg merre ja putukatele tulevat hing sisse. See on Tõnni vaka ehk koduhaldja püha. Keedetakse pool seapead või seajalgu ja oa- või hernesuppi. Enne söömist viiakse esimene osa toidust annipaika. Kui taliharjapäeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, ennustab see ilusat suve ja head viljasaaki. Samuti on siis mehed eeoleval aastal terved ja selge peaga.
Rahvatarkust
Südakuud loetakse aasta üheks kõige kõvemaks ajaks. Kõval ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti. Pehmel ajal tehtu laguneb, rikneb ja kaob kiiresti.
Näärikuus toodud tarbipuud olid keige vissemad ning kevamad, pidan kaua vastu. Karja
Sydakuu noorekuu kuivaga – yits nätäl peräst loomist – raotu palgi ei lahkeva. Otepää
Kui näärikuu puudel okkaid pudeneb, siis on varane kevade. Ambla
Kui sydakuul mõts iluste ärmän om, sis olevat ää villä äitsmine. Kambja
Kui sydakuus puud ärmendavad, siis saab augustikuus kala. Mil kuul ärmendab, siis selle kuuga vastamesi saab kala. Kuusalu
Mis kylmem sydakuu, seda soem suvi. Jõhvi
On sydakuus sygav lumi, kasvab paks vili. Mustjala
Mis sydakuu tegemata jätab, seda teeb radokuu ära. See tähendab, et kui sydakuu soe on, siis on radokuu kylm. Laiuse
Allikas: Maavald.ee
