Aasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimesid: südakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsõaesta kuu, helmekuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu ja talvestekuu. Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige uue ehk vastse aastaga, helmekuu härma ning jäänõeltega, hundikuu sute jooksuajaga, surmakuu aga rohkete surmadega. Südakuu tähendab talve südant ehk kesktalve.
Südakuu nimetusi teistel rahvastelJaanuari (vadja maakeeles janvari) nimi pärineb Vana-Rooma kalendrist. Aasta üheteistkümnes kuu oli seal pühendatud jumal Janusele – väravate, uste, alguste ja lõppude jumalale. Kuu teine tuntum laenunimi – näärikuu (ka niijarikuu, nearikuu ja nääripäevakuu) – on aga skandinaavia päritolu (rootsi nyår).Rootsi (rahvalik) tormånad – thori kuu, Poola styczeñ – aastavahetuse kuu, Leedu sausas – kuivakuu, kuiv (lumi), Horvaatia siječanj – raiumiskuu (tõenäoliselt), Ukraina ciчень – puude langetamise, metsateo kuu.Hõimurahvastel: Komi töv ör – kesktalv, külm, Ersa jakshamkov – jahe-/külmakuu, Mari šorõkjol – aastavahetus- ja jõulukuu.
