Kas olete kunagi mõelnud sellele, et tihtilugu laseme endaga käituda sobimatult lihtsalt sellepärast, et meil on omakasu mängus? Mõni laseb mehel ennast solvata, sest ta usub, et lapsed vajavad isa. Mõni laseb mehel ringi tõmmata, sest kardab, et üksinda ei suudaks ta oma elamispinda kinni maksta. Vahel laseme isegi suvalistel tuttavatel olla endaga ülekohtused, sest meil on vaja tema kontakte või mõnda tema oskust. Sa ei taha ju ometi tülli minna linna ainsa normaalse automehaaniku või oma laste jalgpallitreeneriga. Ka oma bossile ei julge sa midagi öelda, sest sinu sissetulek sõltub sellest.
Niimoodi teemegi hommikust õhtuni head nägu ja neelame alla kõik selle, mis meid tegelikult mürgitab. Me oleme iseenda hirmu vangid. Me usume, et mitte keegi teine ei suuda meie autot korda teha või et end kehtestades hakkab treener meie lapsi kiusama või et meie lapsed on õnnelikud, kui neil on kodus isa, mis sest, et selline, kes ema ei austa.
Kõige hullem on see, et ka teine osapool näeb meie hirmu ja enamik oskab seda väga edukalt enese kasuks pöörata. Mis viga on enda tahtele allutada inimest, kes vajab minu teadmisi, raha, olemasolu või tutvusi. Aga kas te tahate olla seotud sellise inimesega, kes teadlikult kasutab ära teie nõrkust? Kas te tahate oma laste treeneriks sellist inimest? Kas te tahate, et lapsed kasvavad sellise inimese eeskuju jälgides?
Vahel vajame suurt julgust, et lasta lahti inimestest ja asjadest, mis meid tegelikult ei teeni, kuid mille puhul oleme ise võtnud omaks uskumuse, et teisiti pole võimalik. On küll võimalik! Alati on ka teine tee, alati on teised võimalused, tuleb vaid julgelt vanast lahti lasta ja enese eest seista. Ei saa murda inimest, kes teab enese väärtust.
Kui sa julged esimest korda öelda EI inimesele, kelle tahtmist oled terve elu täitnud, sest kardad teda, siis see on võit on kõige magusam võit iseenda üle. Enamasti püüavad inimesed olla head, et hoida ära konflikte või teenida välja kellegi armastust või heakskiitu. Manipulaatorid ja kontrollifriigid toituvadki meie hirmudest ja nõrkusest. Kõigil on õigus eeskätt enda õnnele – kellele sinu heaolu ei sobi, sel pole ka kohta sinu maailmas. Õnnelik elu on otsus ja julgus seista enda õnne eest.
Autor: Kadri Luik
