Uuringust selgus, et kaalu jälgivad hilised sööjad saavutasid tulemusi tagasihoidlikumalt ja aeglasemalt, kui varased sööjad. Selle kindlaks tegemiseks uurisid teadlased 420 kaalujälgimisprogrammis osalevat ülekaalulist naist.
Katseisikud tegid läbi Hispaanias 20 nädalat kestva programmi, kus nad jagati kahte gruppi. Varased sööjad võtsid päeva põhisöögikorra ette enne kella kolme päeval. Hilised sööjad tegid seda vabalt valitud ajal pärast kella kolme. Põhisöögikorraks loeti toiduportsu, millega saadi kätte 40 protsenti kogu päevasest kalorinormist.
Selgus, et varased sööjad saavutasid kaalulanguse suuremal määral ja oluliselt kiiremini kui hilised sööjad. Seejuures oli hiliste sööjate diabeedi riskiteguriks olev insuliinitundlikkus oluliselt madalam kui varastel.
Uuringust selgus veel ka, et väiksemate söögikordade ajastamine ei mänginud tulemuse saavutamisel erilist rolli. Siiski tuleb tõdeda, et hilised sööjad tarbisid vähem kaloreid hommikusöögi ajal ja jätsid selle sageli suisa söömata.
Vaatluse alla võeti ka teised tegurid, mis tavaliselt kaalulangetamise edukust võiks mõjutada. Need on näiteks tarbitud kalorite hulk, kulutatud energiahulk, näljahormooni ehk greliini ja energiakulu ning söömise tasakaalu eest vastutava leptiini tase organismis, samuti uneaja pikkus.
Nimetatud tegurite võrdluses kahe katsegrupi vahel erinevusi ei leitud. See kinnitas teadlaste hüpoteesi, et söögikorra ajastamisel on kaalulangetamisel võtmeroll. Seega tuleks seda ka toitumisprogrammide koostamisel arvesse võtta.
Allikas:www.teadus.err.ee
