Mis on kõige suurem asi, mida sa oskad endale küsida? Mis on see, mida sa oled alati soovinud, arvates, et pead selle jaoks tööd tegema või selle kuidagi välja teenima? Et kunagi see lihtsalt ilmub su ellu, kunagi sa oled valmis, kunagi need asjad juhtuvad ja sa jõuad sinna, kuhu sa arvad, et pead ja tahad jõuda…See aeg on nüüd! Need asjad saavad alguse nüüd.
Esiteks olgu selge, et välja teenimine ja raske tööga saavutamine on illusioonid. Kui tead, et elu võib juhtuda ka pingutamata ning vabalt voolata, siis nii lähebki. Kui oled näiteks veendunud, et raha tuleb raske tööga, siis ei saa see raha muudmoodi tullagi. Kui arvad, et sa ei jõua iial õige kaaslaseni, siis sa ei näegi enda kõrval sobivat kaaslast, vaid just kõike seda, mis kinnitab, et su kõrval on sobimatu kaaslane.See on sama loogika, et kui soovid kolida, siis esmalt ole oma koduga rahul ja armasta seda, siis saab tulla ka uus kodu sinuni, kui selleks avatud oled.
Kui armastad ja aktsepteerid oma elus kõike, toimub elu iseenesest. Sa oled alati kõige õigemas kohas, kõige õigemate inimeste keskel kõige paremas situatsioonis.
Mida sa vajad ja soovid… ja mis sind seni takistanud on? On aeg need trellid kaotada! Kõiksus on sul alati käeulatuses ja seda saame eriliselt avastada kogu juulikuu. Juuni on nimelt settimine, pöördumine, selgumine ja juulis on uus käik, uue põhja loomine, mis avaldub augustis.
Mis on see, mis on sul seni kergelt ja voolates tulnud? Millal tunned, et head asjad lihtsalt juhtuvad? Mis inimestega nii on? Mis tegevustega? Vastukaaluks, millal sa tunned, et suhtlus, tegevused jm üldse ei voola? Mis inimesed sul siis ümber on? Kus iganes on klammerdumine, seal on kohutav hirm, mille lahustamiseks on vaja leida üles vaprus. Millest sa kõvasti kinni hoiad?
Valikud ja kogemised sõltuvad sellest, mida sul on vaja õppida. Märka kerget ja voolavat, vii ennast teadlikult aeg-ajalt sellesse voogu, kuid õpi tundma ja olema ka ebamugavuses, sest siin sa avardud. Sa saad sulanduda ühte kõiksusega, teades, et sa ei kaotada ennast, vaid vastupidi – võidad kõik.
Hoia end avatuna, hoolimata negatiivsest ja ebamugavustest. Kui elad avatuses, saab maailm kogeda sinu unikaalsust. Avatud olek toob hea tunde, sest see toob meile rõõmu, võimaldab kontakte. Eraldatus see-eest takistab meis Allika väe voolamist ja pärsib kontakti. Eraldatus toob kannatused, esmalt emotsionaalsed, siis füüsilised.
“Kui inimesed sinuga räägivad, pööra tähelepanu sellele, kas nad kasutavad mineviku, oleviku või tuleviku vormi. Kas nad kasutavad sõnu, mis sind ülendavad või kasutavad nad sõnu ja mõtteid, mis on suunatud sinu madalamale minale? Sekku vestlusesse kõrgemate ja valgustkandvamate sõnadega. Julgustavaid sõnu kasutades võid tunda, kuidas sinus suureneb sisemine valgustatus ja kasvab rõõmutunne,” ütles üks avatud inimene.
Armastus on see, kui võtad teisi osana endast. Pole midagi väljaspool armastust, oleme kõik teineteisega seotud. Õnnelikud oleme siis, kui tunneme end millegagi seotud, ühtsena, ühenduses. Valu ja kannatust tunneme siis, kui tajume end soovitust eraldi. Küsi endalt, mida ma endale lähedale lasen ja mida endast eemale lükkan?
Peegeldused teiste inimestega on olulised õppimiseks, et oskasime otsa vaadata iseenda sees olevatele peegeldustele. Kui oskame peegeldustega olla, kui need meid ei sega ega häiri, siis saame ka ise olla mitte enam peeglid, vaid kiirgavad ja harmoniseerivad olendid.
Ühendused. Uued planeedid ja maailmad saavad meile nähtavaks. Ühes National Geographicu numbris oli küberinimeste kohta: “Toimub inimpotentsiaali tohutu avardamine. /…/ Me ei pruugi veel teada, kuhu me teel oleme, aga oma endisest asupaigast oleme juba lahkunud.”
Tegelikkuses iseloomustab see palju rohkemat kui küberinimest. Ma ütlen nüüd midagi, mis ei käi kõikide kohta, aga see käib nende kohta, kes tunnevad ennast kergelt ainult valges ja hõljuvas olemises. Takistused tekitavad sellistes inimestes segadust, et ergutada ka teistsuguste võimalike olekute tundmaõppimist: “Sa kardad musta ja klammerdud valge külge.Sa armastad head ja ilusat ja lükkad eemale halva ja koleda. Ma ütlen sulle, et ära lükka. Sellest tulebki jõud. Midagi pole vaja eemale lükata. Vägi seisneb selles, et sa lased olla kõigel. Ja lased olla nii ka endal. Sest sina oled ühenduskoht mitte ainult mustale ja valgele, vaid ka kõikidele värvidele, maailmadele ja olemistele, millest meil veel aimugi pole. Sina oled ühendus ja sina valid.”
Kui sa lükkad eemale, siis sa valid kontakti sellesama asjaga, mida sa eemale lükkad ja see toob paratamatult ka võimenduse. Ära puutu üldse. Las ta olla. Tema on ka siia sündinud loomisest justnagu kõik muugi. Sul pole vaja teda ei armastada ega vihata. Sul on vaja aktsepteerida ja sellest tuleb vägi, mis olemuselt ongi tegelikult armastuse vägi – olla laskmine.
Kui sa valid, et ei lükka eemale, vaid vaatled kõiksuse olemusi nii nagu need avalduvad, siis seegi on kontakt ja sellega sa avad kõigega ühenduses olemise kaudu tee endasse ja kõiksusesse. Ühenduste nägemiseks on parim lihtsalt vaadelda.
On neid, kes nüüd valivad kontakti konkreetse poolega, võimendades endas seda poolt. Ja on neid, kes just eemaldavad ennast kõikidest pooltest ja fraktsioonidest, kutsudes kõik oma osad endasse tagasi, et olla tugevalt ise ja olla vaatleja. Need inimesed peegeldavad kõike väga tugevalt. Ei ole lihtne näha endast nii palju erinevaid peegeldusi ja ei ole lihtne ise olla teistele peegeldaja.
Inimene on liikuv, elu on liikuv. Ükshetk ma olen vaatleja. Teisel hetkel on minul ka raske ja ma ei jaksa, siis valin selle, mis on mulle kergem, loon kontakti. Kuid kõige sügavamad kontaktid tulevad Allikaga ühendusse astumisest ja kõikide olemiste vaatlemisest. See on nagu ürginternetti sisselogimine, kõik on seal olemas, on alati olnud. Sellise ühenduse tajumine on kirjeldamatu tunne.
Näiteks, kui sulle üldse ei meeldi hapuoblikasupp keedupiimaga ja see ajab sind öökima, siis loogiliselt sa väldid seda alati, kui sellega kokku puutud. See toob ilmselt esile isegi hinnangust lähtuva reaktsiooni, võib olla näoilmena, võib olla lihtsalt ebameeldiva tunde ja maitsemälestusena. Sa tead, et maailmas on ka kõike muud lisaks keedupiima-hapuoblikasupile, on ka seda, mida sa üle kõige armastad, näiteks küpsed magusad mangod ja šokolaadikook. Kui sa neid näed, siis su keha reageerib teisiti – süljenäärmed hakkavad tööle, sa naeratad, tekib meeldiv pinge ja sa juba ootad oma osa. Mis siis, kui sa ei jagagi hinnangut ega reageeri sellele? Rõvedad asjad on maailmas olemas, me kõik teame. Ja ägedad asjad on maailmas olemas – ka kõik teavad. Sa lihtsalt saad kogemusi. Need kogemused pole sina, vaid sinu tunnetuse avardus. Sina oled kogeja, mitte kogemus. Sina oled maitsja, mitte maitse.
See on koht, kust saavad alguse uued teed ja suured kogemused.
Midagi pole vaja valida. Ja kõik valib sinu. Pole vaja eemale lükata ühte konkreetset poolt, pole vaja valida midagi konkreetset. Ja nii kõike jälgides avastad, et sul on imeline tasakaal ja imeline sünergiline kontakt… kõigega, mis on, on eales olnud ja saab olema. Sa oled ühenduses siis, kui sa ei vali midagi, millega ühenduses olla ja millega mitte olla.
Astu eemale. Ole ise. Ole üksi. Kui see toob tunded üksindusest ja kurbusest, siis las need ka olla. Mis iganes moodi sul on vaja olla, ole nii. Märka, mismoodi sa oled. Kõigest eemal ja ainult nii kõigega koos – siin lasub sinu vägi. Saad selle selgeks ja juba tead ju, mis on järgmine samm? Teistega tihedas kontaktis olemine.
Kõige parem on see, et see olek, see vägi… need on puutumatud. Neid ei saa muuta, mõjutada, vähendada, suurendada, kaotada, tekitada. Nendega ei saa manipuleerida. Kui midagi sellist juhtub, siis see juhtub ainult sinu kui kanaliga. Ja kui sa seda tead, saad sa algoleku ka alati taastada.
See on natuke nagu Matrix, kus Neo mõistis, et ta on Matrixi sees, on selle olemuse esindaja ning seeläbi tajus oma võimet näha kõike binaarkoodis numbritena, sai kõike mõjutada ja kõigega suhelda. Ainult tänu sellele, et ta oli süsteemis ja tal oli kontakt kõigega.
Ma tean, et minul on eemalolemine väga oluline, et taas ennast tunda. Ma nimelt kipun ennast unustama mingisse virvarri. Olen ümbritsevate inimestega nii seotud, et kaotan reaalsuse endast ja seeläbi ka suurema pildi oma elust. See toob alati ka väljakutsed erinevates suhetes. Kunagi oli mul näiteks arusaam, et mina naisena defineerun läbi mehe. Kujutad ette! See tähendas, et minu eksistentsile andis tähenduse keegi teine. Ja kui seda teist polnud, ei leidud ma enesele ka tähendust.
Huh, kuidas ma armastan tööd inimese varjupoolega, sest see annab mulle võimaluse avastada ja armastada ka enda varjupoolt.
Huvitaval kombel on nüüd pärast suvist pööripäeva just aeg suunata fookus endale ja suhelda vähem teistega. Lihtsalt, et kasvatada endas oskust ennast kuulata ja usaldada.
Kõik, mida teed, teed vaid endale. Iga kord, kui tekib mõte teeb keha kemikaali. Tuleb halb mõte ja tunned ennast halvasti, siis hakkad mõtlema, et tunned ennast halvasti ja nii tekib ring. See on klassikaline inimdraama.
Tundmisest saab mõtlemise vahend, olemine. Ei saa enam mõelda muudmoodi kui ennast tunned. Ärkad ja tunned ennast halvasti, siis mõtled veel selle halva tunde peale, kust see tuleb jne. Keha peaks olema meele teener, mitte meel keha teener. Suurepärane võimalus meelt treenida on olla vaatleja ning mitte anda hinnanguid.
Meil on piisavalt DNAd, et 150 korda edasi-tagasi Päikesel käia. Oleme osa millestki, mis lõi kõik planeedid, olendid ja maailmad. See jõud hoiab kõike olemas, on alati hoidnud ja hoiab alati ka tulevikus. Ja see jõud on loonud meid, inimesi, justnagu ta ka meid kannab ja hoiab. Kõik on siin meie jaoks, mitte meie kahjuks.
Suvi on hoo võtmine ja jõu kogumine, teadmiste allalaadimine ja talletamine. Sügis kingib õppetundide kogemisi ja mõistmisi selgemalt. Siis on vaja püsida lihtsas ja kerges aktsepteerimises. Olla lihtsalt. Mitte vastu peegeldada, vaid võtta vastu hinnanguteta, mis iganes peegeldus tuleb teadmises, et see ei muuda sinu olemist ja olemust. Sinu olemus on alati tugevam kui ükskõik mis peegeldus. Juuni on ideaalne mõtete koondamiseks ja juuli suurepärane loomiseks. Augustiks tead sa selgemini mida lood ja sügisel ärkab see ellu.
Nii et, mis on kõige suurem asi, mida sa oskad endale küsida? Võtame vastu, mis meile on antud ja jagame edasi, mida oleme saanud.
Taevalikku armastust ja maist küllust!
Autor: Liisa-Indra Pajuste
Allikas: Banaanisaar.ee
