Carl Gustav Jungi analüütilises psühholoogias on arhetüüp kollektiivses alateadvuses püsiv idee või kujund, teisisõnu korduvad mustrid inimkonnas. Me näeme teatud inimtüüpe filmides, raamatutes, isegi reklaamides, kunstis, ja muidugi ka tööl ja kodus - ühesõnaga kõikjal enda ümber. Jung nägi arhetüüpe psüühe kõige olulisemate tööriistadena, mis lõid värava teadvuse ja alateadvuse vahel, et aidata meil saada terviklikeks inimesteks. Jungi väitel ei ole inimene sündides päris puhas leht, vaid tal on kaasas oma loomuse alusplaan ning nende eest võlgneb inimene tänu miljonite aastate pikkusele arengule.
Inimestes arhetüüpide nägemine ei tähenda nende kusagile kasti liigitamist, pigem on see tööriist mõistmaks iseennast ja teisi. Arhetüüpide maailma mõistmine aitab tõsta eneseteadlikkust ja aru saada, miks meie elu kulgeb nii nagu ta parasjagu kulgeb. Arhetüüpide mõistmine aitab parandada suhteid kodus, tööl, kogukonnas, see aitab avada võimalusi ja perspektiive, mida muidu ehk me nähagi ei oskaks.
