Valijate häälte püüdmist võivad mõjutada pisiasjad. Minevikus kujunenud arusaam, et füüsiliselt tugeva juhiga karjas on suurem tõenäosus ellu jääda, mõjutab ka tänapäeva inimesi.
Alates 1789. aastast on USA presidendivalimised 58 protsendil juhtudest võitnud pikem kandidaat. See tähelepanek tekitas huvi Texase tehnikaülikooli evolutsioonilise psühholoogia teadlastes.
Gregg R. Murray ja. David Schmitz otsustasid katsete abil kindlaks teha, kas inimesed seostavad tõesti liidreid pikkuse ning füüsilise tugevusega.
“Inimesel on säilinud terve hulk instinkte, mis võivad tunduda tarbetud,” selgitas Murray. “Meile meeldib rasvase toidu maitse. Peaaegu kõik kardavad madusid. See on pärand minevikust, kus süüa oli vähe ning maod olid igapäevased ohtlikud vaenlased. Samad seaduspärad kehtivad ka liidrite valimisel – soovime, et meie juhid oleksid traditsioonilist tüüpi. “
Oletuse uurimiseks vaatasid Murray ja Schmitz esmalt läbi suure hulga kirjandust. Nad jälgisid, millised on loomariigis alfaisastele vajalikud omadused ning kuidas valiti juhte vanades hõimuühiskondades.
Seejärel tegid teadlased kaks katset. Uuritavateks olid ligi viissada tudengit eri ülikoolidest, kelle hulgas oli nii ameeriklasi kui teiste riikide kodanikke.
Esimese katses palusid uurijad üliõpilastel joonistada tüüpilise kodaniku ja ideaalse liidri. Seejärel joonistasid tudengid samad figuurid ühele pildile. 64 protsenti katseisikutest joonistas juhi, kes oli kodanikust pikem.
Teises katses täitsid tudengid küsimustiku enda liidriomaduste kohta, et aidata selgitada, kuidas kasv mõjutab inimese ettekujutusi oma võimetest. Selgus, et pikemad ning füüsiliselt tugevamad katsealused nägid ennast tõenäolisemalt juhina.
Uurijad usuvad, et füüsiliselt tugevate liidrite eelistamine ei sõltu kultuurist, vaid on kõikidele inimestele omane evolutsiooni käigus tekkinud psühholoogiline eelistus.
“Füüsiliselt tugevate liidrite eelistamine on levinud peaaegu kõikides kultuurides nii tänapäeval kui ka minevikus. Lisaks on see tavaline loomariigis,” ütles Schmitz.
Uurimus ilmus ajakirjas Social Science Quarterly.
Loo autor on Piret Pappel
Allikas: www.novaator.ee
