Võite siinkohal küsida, kuidas saavad kümmekond hingetõmmet joogapoosis Sõdalane II aidata mul sõbraga raskel teemal vestelda. Joogale mõeldes tuleb meile tavaliselt esimese asjana pähe kogemus, mille eesmärk on inimest lõõgastada: matil lebades end täiesti õndsalt tunda ning seda alates esimesest om’ist ja lõpetades viimase namaste‘ga. See aga ei anna asjast sugugi terviklikku pilti. Jooga toimibki pikas perspektiivis just seepärast, et selle praktiseerimine on mõeldud meis esile kutsuma stressireaktsiooni. Eks mõelge ise: mis võiks olla veel stressirohkem kui keha veidrasse asendisse väänata ja seda poosi pikalt hoida, samal ajal kui su käed ja jalad protesti märgiks valust tulitavad? Isegi taastava jooga puhul tuleb hoida mingit muutumatut poosi – millega keha tõenäoliselt harjunud pole – ja samal ajal lahti lasta kõigist mõtetest oma peas.
Jooga mõju avaldub aga selles, et stressirohkes olukorras toimub inimese sisimas ka midagi muud: me püüame sihilikult õpetada oma mõistusele ja kehale lõdvestumist ka stressirohketes olukordades. Me püüame muuta oma stressireaktsiooni, asendades loomupärase käitumise (äkiline hingeldamine, paanilised mõtted ja pinges lihased) eelnevalt omandatuga (tasane hingamine, rahulikud mõtted ja tegutsemisvalmis – ent mitte pinges – lihased). Kui kohandame oma vaimset reaktsiooni, muutub ühes sellega ka meie füüsiline reaktsioon. Alaneb pulss ja vererõhk ning hingamine muutub kergemaks. Keha taandub jooga praktiseerimisel tagaplaanile, selle asemel et olla määravaks kõigi harjutuste puhul.
Me kõik oleme kogenud seda võrratut hetke joogatunnis, kus päeva jooksul õlule kuhjunud stress – ülemuse vihapursked, tüli abikaasaga, rahaprobleemid – kõik lihtsalt kaob. Kui suudame seda tunnet teadlikult esile kutsuda füüsilise stressi all olles, võime õppida sama tegema ka emotsionaalse ja vaimse stressi puhul. Jooga õpetab meile, kuidas stressile teistmoodi reageerida – enamik inimesi aga ei õpi iial seda tegema, sest nad ei omanda selleks vajalikke vahendeid. Nad lihtsalt reageerivad igas olukorras nii kuidas juhtub, samas kui jooga praktiseerimine aitab meil neid reaktsioone ennetada.
Kui õpid joogatunnis oma füüsilisest ja vaimsest stressist vabanema, võid seda samamoodi teha ka siis, kui parajasti joogamatil ei leba – näiteks olukorras, kus oled ülekoormatud või suure pinge all. Võime õppida ka seda, kuidas vältida emotsionaalses olukorras tahtmatult reageerimist, samamoodi nagu me teeme seda joogamatil, kui meil palutakse teha midagi näiliselt võimatut või kui õpetaja palub meil mõnda rasket poosi pisut kauem hoida. Õpime neil puhkudel reageerima rahulikult, selle asemel et kohe “Ei! kisada, nutma puhkeda või vihastada. Me tõrjume tagaplaanile kõik, mis praegusesse hetkesse ei kuulu – kõik meie hirmud, viha ja vajaduse vaidluses peale jääda. Keskendume hoopis käesolevale olukorrale ning sellele, kuidas kõik asjaosalised sellest võitjatena väljuksid.
Meditatsioon on samuti tõhus vahend, mida kasutada emotsionaalse ja vaimse stressiga tegelemisel. Eri puhkudel tuleks kasutada eri liiki meditatsiooni: lihtne hingamismeditatsioon on näiteks kasulik siis, kui tahad praeguses hetkes kohal olla. Oma mõtete vaatlemine on kasulik õppimaks seda, kuidas ära tunda negatiivseid mõtteid ja kinnisideid – ning ühtlasi lõpuks vähendada nende mõtete pealetükkivust ja takistada neid hullemaks muutumast. Heatahtlik lahkusmeditatsioon võib aidata näha asju teiste inimeste vaatenurgast ja teisi paremini mõista (isegi kui see näib esmapilgul võimatuna).
Pranayama ehk hingamise kunst on samuti üks meetod, millega jooga võib aidata meil rasketest olukordadest välja tulla. Häid hingamisharjutusi on mitmeid, aga mina olen raskete eluolukordadega tegelemisel kõige kasulikumaks pidanud neid kolme:
- Puhkudel, mil tunned vajadust maha rahuneda ja sügavalt hingata, tee seda sihilikult Ujjayi hingamise abil. See mõjub rahustavalt ja aitab pidurdada üliagarat närvisüsteemi.
- Kui tahad leida oma keset nii sõna-sõnalises kui piltlikus tähenduses, proovi vahelduvat sõõrmehingamist ehk nadi shodhana‘t. Ka see hingamine mõjub rahustavalt ja aitab leida tasakaalu, kui tunned end kreeni vajuvat.
- Ja neil puhkudel, kui tunned lihtsalt vajadust energiat valla paisata või isegi karjuda, proovi lõvihingamist: päästa kõik valla, kujutledes ette kõigi endasse kogunenud tunnete ja liigse energia vabanemist, et võiksid vabalt selle kõik seljataha jätta.
Tegeledes harjutustega, mille eesmärk on muuta meie loomulikku stressireaktsiooni – ebamugavus, valu, hirm, viha, pahameel – ning selle asemel rasketele olukordadele vastu astuda väärikalt kannatlikkuse, tasakaalukuse ja meelerahuga, õpime elus rakendama suuremat teadlikkust. Me saame selgeks, kuidas naasta igal ajal sinna võrratusse kohta joogamatil, kus kõik on rahulik ja vaikne. Ja see ju ongi jooga praktiseerimise siht, kas pole nii? Võime mis tahes hetkel sellesse olekusse naasta. Iga kord, kui joogat praktiseerid, oled selle saavutamisele sammu lähemal.
Allikas: https://yogainternational.com/
Autor: Kristin Diversi
Tõlkinud: Joonas Orav
