Meile on õpetatud, et tarku inimesi tasub uskuda ja järgida - neilt tasub õppida ja elada nende tarkuste järgi. Tarkuste järgi, mida ammutame koolis, raamatutest, elukoolis ning eeskujudelt, kelle meile moodne meedia ette on söötnud. Me usume sellesse, millesse teised usuvad. Me oleme veendunud, et just see on tõde ja muudame endale märkamatult selle ka enda tõeks.
Miks me seda teeme? Me oleme enda tõe kusagile ära kaotanud. Võib-olla me isegi ei tea enam, mis on meie tõde või kus ta võiks peituda?
