Jäikus ja kontrolli haaramine pole kooskõlas eluvooluga, mis alati liigub laienemise ja arengu poole

Kui sa oled oma Tegelikust Minast ära lõigatud ja näib, nagu elu sind ründaks, pillutaks ringi ja nõuaks liiga palju pingutust, siis on su loomulik reaktsioon püüda saavutada elu üle kontrolli. Sa kardad, et kui lõdvendad haaret, vajub kõik laiali ja läheb veel hullemaks ning sina või su lähedased kannatavad.

Mis on su esmane reaktsioon, kui puhub kõva tuul? Sa jäigastud ja muutud paindumatuks, klammerdudes mille külge tahes. Aga kõrge puu on paljude aastakümnete vältel suurte tuulte käes ellu jäänud seetõttu, et selle tüves ja okstes on teatud paindlikkus. Milline on su esmane reaktsioon, kui oled keset ookeani ja läheneb tohutu laine? Sa püüad meeleheitlikult selle eest ära ujuda. Kui sa lõdvestuksid ja liiguksid laine alla, lastes sellel üle pea liikuda, selle asemel et sellele vastu seista, siis ilmselt sa vaevu tunneksid selle jõudu. See ei purustaks sind rannal.

Kui sa suhtud elusse liiga jäigalt, siis teeb esimene eluraskus, mis sinu suunas puhub, sind oimetuks. Sellel põhjusel on kõige võimsam ja eluliselt tähtis just asend, mille sa võtad, su sisemine paindlikkus.

Kui sa elad tekitatud minas, siis on alati tunne, et sa ei suuda midagi kontrollida, sest su elu valitseb teiste hoiak sinu suhtes. Sa oled sunnitud kontrollima teiste inimeste suhtumist sinusse. Ja siis tahad sa alati, et nende kontroll sinu üle lõpeks. See on lõks ja tulemus on see, et sa muutud väga jäigaks oma suhetes lastega, partneriga, vanematega, isegi endaga. Asjad peavad olema teatud viisil, või muidu tabab sind kaotus.

Oletame, et sa oled teismelise tüdruku ema. Sa oled püüdnud luua pilti endast kui konservatiivsest, autoriteetsest emast. Sa tunned neid püüniseid, millesse selles vanuses tüdrukud võivad sattuda, ja oled kogu oma energia kulutanud tütrele selgitamisele, mis on õige ja mis väär, mis on hea ja mis paha. Hoolimata kõigist sellele keskendatud aastatest muutub su teismeline üha mässulisemaks. Nüüd käib ta läbi vale seltskonnaga ega tule pidevalt õhtul õigel ajal koju.

Ja siis, ühel eriti hullul õhtul tuleb ta koju, tätoveering alaseljal. Ta testib oskuslikult kõiki sinu seatud piire. Ta on otsustanud saada autentseks inimeseks ja lõpetada sinu kontrolli tema üle ning ta trotsib sinu visiooni sellest, milline ta peaks olema. Iga sellise korraga plahvatad sa järjest kiiremini ja satud raevu ning suurendad oma kontrolli. Ta on pidevalt pahane, mossitav ja lugupidamatu ning sina kannatad sedavõrd, et oled kaotanud une ja vaidled selle olukorra üle pidevalt oma mehega.

Aga mis oleks, kui sa selle asemel räägiksid ühel hommikul oma tütrele rahulikult ja sõbralikult, et sa usaldad ta oskust teha häid otsuseid. Pärast kuutteist aastat, mil sina ja su mees olete teda tugevasti mõjutanud, võid sa leida rahu teadmises, et ta suudab oma intelligentsi, meelekindluse ja enese armastamise kaudu raskete olukordadega turvaliselt toime tulla. Ja mis kõige tähtsam – kui tuleb aeg, mil ta leiab, et ei suuda teha õiget otsust või arvab, et on teinud vea, mida kahetseb, siis oled sina alati tema rahusadam – et teda armastada, teda kuulata, probleeme lahendada ja rõõmustada ta suureneva sõltumatuse üle.

Kui su juured on Tegelikus Minas, kui sul on usaldus, et kõik toimub jumaliku korra kohaselt, siis kaob su vajadus sundida olukordi oma elus lahenema etteantud viisil.

Sinu tütre mässumeelsus võib olla märk sellest, et temast saab väga sõltumatu naine, kes ühel päeval jätab olulise jälje oma valitud ametis või kogukonnas. Tema soov valida sõpru, kes on väljaspool sinu mugavustsooni, on märk uudishimust, katse uurida järele, kes ta tahab olla, milliseid omadusi ta loodab arendada.

Me ei saa oma lapsi kaitsta. Me ei saa kaitsta neid halbade valikute eest. Me ainult lämmatame nende kasvamist ja arengut, kui püüame sundida neid olema sellised, et meil oleks mugav. Meie valmisolek olla lapsevanem sisemise paindlikkuse positsioonilt – see on suurim anne.

Jäikus ja kontrolli haaramine pole kooskõlas eluvooluga, mis alati liigub laienemise ja arengu poole. Elu paneb alati proovile su arvamuse selle kohta, kuidas asjad peavad käima. See väljakutse kuulub su arenguprotsessi juurde. Kui elu näeb jäikust, siis tahab see vaid voolata, graatsiliselt ja sujuvalt. Kui elu näeb, et sa tahad kontrolli haara, siis tema tahab, et sina oleksid saamise ja lubamise voolus.

Elu esitab sulle alati väljakutseid, et tuua sind jäikusest paindlikkusse, kontrollimisest lubamisse. Kui sa ei näe seda tõde, siis koged vastuolusid, pingeid, ning kannatus vaid suureneb ja põhjustab sulle füüsilist, meelelist, emotsionaalset viletsust.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Panache Desai raamatust „Väärtuste ennast“.

Seotud