„See on väga noor omadus inimajus, seetõttu ta nii raske ongi ja seetõttu peame seda omadust hoidma, mitte üritama kaotada,“ sõnas Aru Vikerraadio saates „Kajalood“ ja lisas, et inimesed peaksid aju palju rohkem treenima, kui seda tehakse.
„Kõik tahaksid, et koolis oleks lihtsam, et kogu elu oleks lihtsam, aga aju ja mõtlemise areng toimub siis, kui anda endale üha keerukamaid ülesandeid,“ selgitas ta.
Teisalt on Jaan Aru oma raamatutes üsna palju just logelemisest rääkinud, ent rõhutab samas: „Logelemisest on kasu ainult siis, kui enne on tööd tehtud. Mõlemad komponendid on tähtsad. Mulle meeldib parafraseerida Tammsaaret – — tee tööd, näe vaeva, logele! Siis sa kasutad oma aju õigesti.“
Oht, mida ajuteadlane näeb, on, et ühest küljest inimene ei tee tööd, mis oleks kuigi suur pingutus — vahetad uudiseid, vastad sõnumitele, kirjutad paar meili — , ja teed seda kogu aeg, õhtuni välja, mis tähendab, et sa ka ei logele, ei puhka. „Seega on mõlemad aspektid hägustunud, sa oled kusagil seal keskel. Ei liha ega kala,“ näitlikustas ta.
