Avaneb võimalus jälgida, kuidas heakskiidetud innovatsioon inimesi ehmatab. Tavaliselt avastatakse üksikute mõjude tagajärgi küllaltki hilises faasis. Seda hoolimata uuenduste harjumuspärasest regulaarsusest. Ehmatusele järgneb pahameel ja nördimus. Viimast kogetakse käest lastud ärilise võimaluse pärast, jättes kasulikud vihjed õigel ajal hoomamata. Pahased ollakse tavaliselt selle peale, et sellega kaasnenud mõju keegi ei soovinud ja nüüd on see paratamatu.
Innovatsioon keskendub tavaliselt kitsa probleemi lahendamisele. Maailma lisandub uus protsess koos oma reeglite ja seostega. Enamus uuendusi puudutavad suuremate protsesside osi. See tähendab, et uuendused on seotud teiste tegevustega, mõjutades tihti ka nende ümberkorraldamist. Aja jooksul kombineeruvad esialgu kohalikud ja isoleeritud protsessid suuremateks seostevõrgustikuks, kuni võibki rääkida elukorraldust muutvast revolutsioonilisest innovatsioonist.
Olgu näitena kasvõi kuuekümnendate lõpus kasutusele võetud naiste rasestumisvastane tablett. Esialgu ühte ülesannet lahendama mõeldud hormoonpreparaat käivitas ahela jagu muutuseid, mille tulemusel sündisid sotsiaalsed ümberkorraldused perekonna toimimisest ja ema rollis, mõjutades siis naiste tööhõivet, mis omakorda langetas arenenud riikides iibe alla poole taastootmispiiri ja stimuleeris muuhulgas immigratsiooni. Kes oleks ühest hormoonist osanud seda oodata?
Teise näitena võib puutetundliku ekraani ja telefonide muutumise kõneseadmest nutiseadmeks. Töö hakkas tungima üha rohkem kodudesse, kombineerus vaba ajaga ja põhjustas ühenduses olemise kohustuse. See esineb mõnikord lausa maaniana.
Käimasolevaks muutuseks võib pidada esialgu teadusasustuste jaoks loodud interneti mõju riigipiiride kadumisele, kaubanduse ja tööstuse siirdumisele kohalikust tööhõivest eemale, kaugetele maadele. Miks mitte mõtelda sotsiaalmeediale järgnenud käitumiste muutustele, valikuvabaduse asendumisele teenuse omaniku manipulatsioonidega jne?
Mõned avastatud probleemid on sedavõrd suured, et neid ette teades oleks võib-olla millestki loobutud või vähemalt püütud vältida vaba ja metsikut arengut, millest lõikavad kasu ettevõtted, kuid millega seonduvad probleemid jäävad ühiskonna kanda.
Uus põnev väljakutse on valmisolek olla autode poolt jälgitavaks. Auto vaataks ja registreeriks autojuhi kogu tegevuse, aja ja asukoha. Andmed koguneksid autotootja juurde, sest auto valmistaja on antud loos üks huvitatud osapooltest. Huviline on veel riik, kellelt oodatakse vastutusega seotud küsimuste lahendamist. Peamiselt süüdlaste tuvastamist ja karistamist.
Probleemi eelduseid on ehitatud juba mõnda aega. Neid ei märgata, kuna tegemist on teineteisest eraldi toimivatesse valdkondadesse jäävate sündmustega. Isoleeritud edusammude põhjalt on raske, kuigi mitte võimatu tulevikku kirjeldada. Väikese võimaluse tõend on üksikud ettenägelikud ettevõtjad, kelle tegevuse tulemusel võimalused kombineeritakse millekski innovaatiliseks ja seejärel saab ülejäänud inimkond uuest olustikust teada. Õigem on öelda, et saavad uut olustikku tunda, olles kas pahased või nördinud.
Ärkamiseks on enamasti mõni päästiksündmus. Nagu lubatud, käesoleval juhul võimaldab taoline päästiksündmus järgmiseid samme ette näha. Vaatama peab kiiresti ja keskendunult, sest neid juba tehakse. Päästikjuhtumi on aprilli keskel Tesla autoga USA-s asetleidnud kahe ohvriga autoõnnetus.
Politsei hinnangul on kahe hukkunu asukoha tõttu autos pea võimatu, et avarii ajal oli keegi roolis. Arvatakse, et ohvrid uskusid Tesla auto juhtimisabi iseseisvusesse ja lasid autol neid sõidutada. Hoolimata sellest, et Elon Musk on varasemalt üpris uhkelt nimetanud sõiduki juhtimist abistavat tehnoloogiat autopiloodiks, siis nüüd pareerib ta jõuliselt selle võimalikkuse. Küsimus on vastutuses. Riigilt oodatakse, et keegi peab surmade põhjustamises süüdi olema. Põhjuste selgitamine aitab tulevikus vigu vältida ja süüdlasi õiglasel moel mõjutada.
Uurimise tulemust korraldas USA senati alamkomitee autotootjatega uue põlvkonna autode turvalisusteemalise ärakuulamise. Autotootjad pakuvad liikluses toimunud sündmustega seotud vastutuse selgitamiseks uue reegli, et auto jälgib sõidu ajal autojuhti. Vanasti jälgis autojuht autot. Isejuhtimise eri tasemetega võimekuse tõttu tärkab küsimus inimese osast. Isejuhtimise tasemest sõltuvalt peab inimene viibima roolis, hoidma käed roolil või osalema muul moel aktiivselt sõidu kontrollimises.
Inimest kiusab küsimus, miks osta autopiloodi võimekusega auto, kui peab juhtima. Ta asub testima piiritingimusi. Ümberöelduna muutub ohtlikuks endale ja teistele. Järelikult peab juhi tegevust katkematult registreerima, sest suure kiiruse puhul piisab katastroofi käivitamiseks murdosa sekundist. Täieliku isejuhtimise puhul viibiks autos ainult reisijad ja enamuse vastutusest kannaks auto valmistaja või juhtimisautomaatika omanik.
Samas peab arvestama inimeste ettearvamatu loomusega ja ka sellises sõidukis peab nende käitumist katkematult registreerima. Üsna loomulik on registreerida ka kõik autost välja jäävad inimesed, sest nemadki on potentsiaalsed ohu allikad.
Nüüd vähemalt teate ette, et isejuhtiva autoga tuleb kaasa kiusatus luua uus kollektiivse varjatud jälgimise norm.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.
