Naised haigestuvad Sclerosis multiplex’i kaks korda sagedamini kui mehed ja oma osa etendab selles ka perekondlik eelsoodumus. Haiguse kulg on tavaliselt vahelduvate ägenemiste ja paranemistega või siis kulgeb krooniliselt ja progresseeruvalt ning peavoolumeditsiini kohaselt ei ole olemas ravi, mille abil oleks võimalik SM täielikult välja ravida. Kuid selles vallas on lootust anda toitumisteadusel.
Loodusravi alatähtsustatakse
Meie ühiskond on saanud nii sõltuvaks farmaatsiatööstuse toodangust, et me kaalume liiga harva paranemismeetodeid looduslike vahendite ja toitumise abil. Õige toitumise ja mõtteviisi abil on võimalik jagu saada pea igast inimkeha vaevavast haigusest. Kahjuks pühendab meditsiinitööstus liiga vähe aega toitumise tähtsustamisele ning selle asemel surub peale retseptiravimeid. Meditsiinialastes uurimistöödes uuritakse harva kindlate toitude raviomadusi kindlate haiguste korral, kuigi on teada, et taimedel põhinev toitumine võib ennetada 60% kroonilistest haigustest.
Aina enam inimesi valib looduslikumad alternatiivid konventsionaalse meditsiini potentsiaalselt kahjustava lähenemise asemel. On oluline, et vaatleme haiguste ravimisel mitmeid erinevaid lähenemisi ning ei pea ravimeid ainsaks lahenduseks. Terry Wahls jagas oma lugu TEDx konverentsil 2011. aasta novembris. Wahls on Iowa ülikooli kliinilise meditsiini sisehaiguste professor, kellel diagnoositi aastal 2000 polüskleroos. Kolm aastat peale esmast diagnoosi oli ta haiguse kiire progresseerumise tõttu juba sunnitud kasutusele võtma ratastooli ning kartis, et õige pea saab temast voodihaige.
TEDx konverentsi kõnes rääkis Wahls sellest, miks toitumisel on kriitiline roll kindlate haiguste ja üldise tervise puhul, ning sellest, kuidas ta paleotoitumise abil ennast aitas. Toitumise kohta on väga palju infot ja veel enam väärinfot. Sageli soovitatakse mitmeid toiduained kui tervislikke, mida need tegelikult ei ole. Ning samas peetakse puu- ja köögiviljadel põhinevat toitumist ebapiisavaks, mis samuti ei ole tõsi. Oluline on see, et me teeme ise valikud parema elukvaliteedi jaoks ning ei usu meile öeldud tõdesid kinnisilmi, ilma nende kohta küsimusi esitamata.
Raku mitokondrite roll erinevate haiguste puhul
Kui Wahlsil diagnoositi MS, pöördus ta parimasse võimalikku sellele haigusele spetsialiseerunud keskusesse Clevelandis. Ta konsulteeris parimate arstidega ja võttis uusimaid ravimeid. Sellest hoolimata progresseerus haigus kiiresti ning 2003 läbis ta ka keemiaravi. Olles raske puudega ning kartes voodihaigeks jäämist, asus ta igal õhtul lugema uusimaid teadustöid portaali PubMed.gov vahendusel. Teades, et MS puhul patsiendi aju aja jooksul väheneb, võrdles Wahls seda teiste haigustega, millega samuti kaasneb ajukoe kärbumine – Huntingtoni, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbedega. Kõigi haiguste puhul ei tööta piisavalt tõhusalt raku energiakeskused – mitokondrid -, mis toob kaasa ajurakkude enneaegse hukkumise.
Loomkatsetel on leitud, et kalaõli, kreatiini ja koensüüm Q-10 abil on võimalik ajurakke kaitsta. Tõlgendades hiirte peal katsetatud kogused inimesele sobivateks kogusteks, hakkas Wahls enda peal katsetama. Ta nägi, et haiguse progresseerumine aeglustus, kuid siiski jätkus. Seejärel jätkas ta meditsiinialast täiendusõpet funktsionaalse meditsiini instituudis (Institute for Functional Medicine), õppides juurde ajurakkude bioloogia ning selle kohta, kuidas seda parandada.
Mida rakud elutegevuseks vajavad
Meil on miljardeid ajurakke ja veel enam nendevahelisi ühendusi. Kõik need ühendused on kaetud müeliinkestaga, mis neid kaitseb. Polüskleroosi puhul see kest aga hävib. Müeliinkesta toimimiseks on vaja, et keha saaks piisavalt B-grupi vitamiine, eelkõige B1-vitamiini eht tiamiini, B9 ehk folaate ja B12-t ehk kobalamiini. Samuti on vajalik piisav oomega-3 rasvapete ja joodi tarbimine.
Kahe närviraku vahelist ühendust nimetatakse sünapsiks ning selles kannavad signaali üle molekulid, mida nimetatakse neurotransmitteriteks. Nende ainete moodustamiseks vajab aju piisavalt B6 vitamiini ehk püridoksiini ja väävlit. Kõikide rakkude sees on mitokondrid, mis on nende elutegevuse jaoks üliolulised – need on rakkude energiakeskused. Ilma mitokondriteta me ei saaks olla suuremad kui bakterid. Mitokondrite tõhusa toimimise jaoks vajame piisavalt B-grupi vitamiine, väävlit ja antioksüdante.
Wahls otsustas, et kõiki neid aineid on parem saada toidust kui toidulisanditest, kuna sel moel kaasnevad nendega veel lugematud teised olulised toitained ning looduslikud vitamiinid on võimsama toimega kui sünteetilised vormid. Pidades silmas ajurakkude ja mitokondrite vajadusi, lõi ta spetsiaalse toitumisplaani, mis on üsna erinev tavapärase ameeriklase toitumisest, mille puhul enamik kaloreid tuleb jahust, suhkrust, maisisiirupist ja lihast.
Vaadeldes tavapärast toitumist, mis koosneb töödeldud ja pakendatud toitudest, on lihtne näha, et sel moel söövad inimesed on pidevas toitainete vaeguses. Enamik inimesi ei saa piisavalt B-grupi vitamiine, C- ja A-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi, tsinki, joodi ja oomega-3 rasvhappeid. See põhjustab pikema aja vältel tervise halvenemist – lapsed sünnivad väiksemate ajudega ja liiga kitsaste lõualuudega, millesse hambad ei mahu ära, inimesed kannatavad emotsionaalsete häirete all, diabeet ja õppimishäired levivad kulutulena, veresooned jäigastuvad, südamelihas nõrgeneb ning me vananeme liiga kiiresti. Kuid see ei pea nii olema.
Paleodieet – toitumine enne põllumajandust
Enne põllumajanduse algust umbes 10 000 aastat tagasi toitusid inimesed sellest, mida nad suutsid loodusest korjata või jahtida. Kütt-korilased sõid lehti, juuri, marju, metsloomade liha ja kala – kõik oli kohalik, hooajaline ja värske. Dieedis puudus teravili, piimatooted ja kartulid. Toitumine oli piirkonniti erinev – inuitid põhjas sõid oluliselt teisiti kui aafriklased, kuid igal juhul sisaldas nende toit 2-10 korda rohkem vajalikke vitamiine, mineraale ja rasvhappeid kui moodne toit. Nn paleodieet põhineb sellel ideel ning sisaldab rohkem vajalikke toitaineid kui mitmed ametlikult soovitatud dieedid.
Wahls seadis rõhuasetuse enda toitumises selliseks, et see sisaldas ohtralt rohelisi lehtköögivilju, väävlirikkaid köögivilju, värvilisi köögi- ja puuvilju ning looduslikult rohust toitunud loomade liha, siseorganeid ja merevetikaid.
Rohelised lehtköögiviljad nagu lehtkapsas (kale), spinat ja salatid, sisaldavad ohtralt B-grupi vitamiine, A-, C- ja K-vitamiini ning mineraale. B-grupi vitamiinid toetavad ajurakke ja mitokondriaid, A- ja C-vitamiinid kaitsevad vähi eest, K-vitamiin hoiab veresooned ja luud terved, mineraalid on olulised kofaktorid sadade ensüümide töös.
Väävlirohked köögiviljad on kapsaste perekonna liikmed – peakapsas, brokoli, lillkapsas, kuid näiteks ka redised, naerid, kaalikad, sibulad, porrulauk teised laugud, seened ja spargel. Väävel on taas oluline ajurakkude ja mitokondrite jaoks, see aitab maksal ja neerudel kehast mürke eemaldada.
Lisa enda menüüsse vähemalt kolme eri värvi puu- või köögivilju iga päev. Värvilised köögiviljad sisaldavad flavonoide ja polüfenoole, mis on tõhusad antioksüdandid ja aitavad kaitsta rakke kahjustuste eest, toetavad silmade tervist ja keha võimet toksiine väljutada. Söö peeti, porgandit, punast kapsast, paprikat, marju ja värvilisi puuvilju.
Kvaliteetse valgu ja oomega-3 rasvhapete jaoks, mis kaitseb närvirakke ümbritsevat müeliinkesta ning aju ja luude tervist, söö vabas looduses kasvanud kala, metsloomaliha ja looduslikult rohumaadel toitunud loomade liha. Ka erinevad siseorganid on väärtuslikud toitainete allikad. Proovi kord nädalas lisada enda menüüsse maksast, südamest või mõnest muust siseorganist tehtud toite. Nende puhul on eriti oluline, et tegemist oleks mahedalt toidetud ja kasvanud loomadega, kuna maks salvestab endasse toksiine ja ravimite jääke. Joodivarude ja seleeni täiendamiseks tarbi merevetikaid. Jood aitab kaitsta aju ja väljutada toksiine ning vähendab rinna- ja eesnäärmevähi riski. Seleen on oluline tugeva immuunsüsteemi jaoks.
Kuidas seda reaalsuseks muuta
Nii suur kogus köögi- ja puuvilju päevas näib esialgu võimatu. Aga kui me jätame menüüst välja teravilja ja kartulid ning asendame need köögiviljadega, siis ei ole see mitte ainult võimalik, vaid sel moel on ka meie toidu üldine toiteväärtus oluliselt suurem. Lisaks vähendab see võimaliku peidetud toidutalumatuse sümptomeid. Diagnoosimata toiduallergiad ja -talumatused on rohkem levinud, kui arvatakse ning neid on seostatud suure hulga terviseprobleemidega nagu astma, ekseemid, viljatus, depressioon, käitumishäired ja muu. Kõige sagedamini on põhjustajaks teraviljavalk gluteen ja piimavalk kaseiin.
Sel moel toitumine võib olla rahaliselt kulukam, kuid kokkuvõttes säästad ravimite ja arstivisiitide arvelt ning tunned ennast paremini. Wahls oli aastaks 2007 enda haiguse tõttu tõsise puudega, kuid õige toitumise abil suutis ta taastada oma tervise sel moel, et hakkas taas kõndima, jalgrattaga sõitma ja ratsutama. Kui kroonilise haigusega on võimalik saavutada nii hea taastumine, siis võib vaid ette kujutada, millist kasu toob sel moel toitumine kaasa tervetele inimestele. Meil kõigil on võimalik valida – kas jätkata tavapärast toitumist ja näha, kuidas meie enda ja meie laste tervis järk-järgult halveneb ning tervisekulutused suurenevad, või toituda sel moel, nagu meie keha tegelikult vajab, taastada oma tervis ja elujõud ning levitada teadmisi ka oma peres ja kogukonnas.
Vaata videot:
Allikas: Telegram.ee
Loe lisaks: Taimetarkus | Milliseid ravimtaimi korjata juulis ja augustis?
Hiina meditsiini toitumissoovitused: mida süüa suvel, et oleksid terve ja seedimine töötaks laitmatult?
Marek Strandberg: piimatooteid ei tohiks propageerida kui tervisetooteid, pigem on tegemist ühega paljudest ellujäämistoodetest
