Varia
10.12.2022, 13:08

Inimlik suhtlus, tasuta headus ja lihtsad asjad

Meeste lood on tunnistuseks hingesügavusest, rahu ja sihikindlusega oma raja kõndimisest, märgates teekonda ja kogudes tarkust elu ja armastuse kohta. Loe, mis on need teemad, mis mehi elus tõeliselt liigutavad.

David Vsevjov: „Sõltub muidugi situatsioonidest ja mida selle puudutamise all mõelda. Asjad, mis mind puudutavad, võib jaotada kaheks. Üks on see, mis seondub elavaga ja valdavalt inimestega. Teine seondub kõige muuga, tinglikult loodusega, selle ruumiga, kus sa viibid – see kõik puudutab. Kui ma pean pidama loengut või kui mind kutsutakse esinema, siis mind väga puudutab see ruum, kus ma viibin. Nii et see puudutus ja selle määratlemine sõltub väga palju situatsioonist. Mind puudutab ka ilm …

Mind puudutab südamest mõnede inimeste käitumine. Kui ma jälgin mingeid asju, mis toimuvad Eestis kui riigis ja kui ma vaatan ja mõtlen ka mingite otsuste või sõnade peale, mis kostuvad mõne poliitiku suust; kui ma näen, et mingisugused inimese enda või organisatsiooni kitsad huvid asetatakse kõrgemale Eesti riigi huvidest, siis see ju loomulikult puudutab – ja puudutab just niimoodi, et häirib. Kui ma näen mõnda inimest kuskil kaupluses ebaviisakalt või pretensioonikalt suhtlemas mõne klienditeenindajaga – jällegi puudutab. Ilmselt tõesti, kui hakata mõtlema, siis need puudutused, nii positiivsed kui ka negatiivsed, on ikkagi inimestest tulenevad. Suhtlus, nii kauge kui ka otsene.“

Ivo Linna: „Ma ei ole väga iga asja peale vesistaja, aga siis on küll pisar silmas, kui mu väike lapselaps Evi kes on umbes 3-aastane, tuleb naeratab sulle näkku ja võtab kaela ümbert kinni – kõik, ma olen müüdud mees kohe!
Mõnikord on mul tulnud ka laval pisar silma, seda ei juhtu tihti, kuid kui mõne loo esitamine on minu jaoks täiuslik, kõik on ilus, siis ma tunnen, kuidas mul on klomp kurgus, nii nagu omal ajal oli nende isamaaliste laulude laulmisega. Vaatad seda rahvamassi, kes kõik laulavad kaasa … ja me laulame neid isamaalisi ju siiamaani!“

Ilmar Raag: „Mind puudutab tasuta headuse puudutus. Selline, kus vastu ei soovita midagi saada. Seejärel ka ilusad kunstiteosed, pärast mida kaob üldse omaenese elu tähtsus. See on väga kummaline, et pärast mõnd kunstist saadud raputust jääb järele mõneks ajaks tühjusetunne oma elust.“

Dimitri Demjanov: „Oi, palju, ja ka väikesed asjad! Vastutulija naeratus, küsimata abi pakkumine näiteks. Hea ja ka kuri tagasiside minu tehtud toidu ning restorani kohta – mul ei ole eriti paks nahk. Lähedaste rõõmud ja mured. Ilus muusika, tähelepanu!“

Lauri Räpp: „Mind puudutavad lihtsad asjad. Päris hetked ja inimesed. Kõige olulisemate inimestega koos kogetud väikesed hetked. Südamest südamesse jagatud emotsioonid. Ühine õhtusöök oma kallitega. Tänaval nähtud teineteise käevangus jalutav eakas abielupaar. Hea kirjandus ja teatrielamus. Muusika, mis toob kananaha ihule. Mul on vedanud, et minu viimane raamat on puudutanud uskumatult paljusid inimesi. Veel enam, mul on olnud õnn neist paljudega kohtuda, kes jäävad tavaliselt minust sinna teisele poole raamatuid. Ja see nende suusõnaliselt antud tagasiside ja tänu minu sõnade eest puudutab mind kohe väga. Seesugustelt kohtumistelt saadud soojad puudutused ei hääbu väga pikka aega ja tekitavad minus veel enam soovi olla parem, lihtsam ja soojem inimene.

Avo-Rein Tereping: „Ehk oleks parem öelda, et mis mind tõeliselt liigutab. Näiteks olukorrad, kus näen tugevamat toetamas nõrgemat … Lapsepõlves elasin Tartus koos emaga, vahel olin ka vanaema juures. Tänavatel võis näha sageli sõjainvaliididest jalutuid kerjuseid omatehtud puust vankril, nende ees maas võidunud sonimüts ootamas annetust. Ehk sellepärast, et meiegi elasime üsna vaeselt – olid ju need sõjajärgsed aastad – püüdsin neile kasvõi kopika mütsi poetada. Ja nad olid selle eest tänulikud. Küllap see mälestus jäi külge …

Tänulikkus liigutab. Ühes sõjapõgenike dokfilmis oli lühike, mõnesekundiline stseen hirmunud koerakesest oma perenaise süles. Ta värises üleelatud hirmust, kuid ometi tundis ta seal ennast turvaliselt ja – tänulikuna.

Liigutab see, kui väike laps sirutab käed üles ja tahab, et sa teda sülle võtaksid või et sa teda kuidagimoodi aitaksid. Lapsed paluvad abi täiesti siiralt ja kui sa seda abi annad, siis lapsed on selle üle õnnelikud. Sa saad teha neid õnnelikuks! See on liigutav.

Mõtted on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Tiina Ristimetsa, Keit Pajusti ja Indrek Arula „AEG. Teekond nimega mees“.