Ada valmistas algoritmilise ehk arvutil rakendatavate instruktsioonide seeria planeeritava arvutamise masina töö juhtimiseks. Seetõttu peetakse teda esimeseks programmeerijaks. Programm pidanuks tekitama Bernouilli arvude rea juhul, kui lubatud arvuti oleks tööle hakanud. Arvutit nimega “analüütiline masin” ehitas Charles Babbage, kes on samuti kuulus. Erinevalt kahele eelpool mainitule rajaneb kuulsus esimeseks peetava arvuti mitte valmistegemisele ja siis veel vähemalt ühele teistmoodi intrigeerivale asjaolule.
Esimese osas ei tasu kohtu mõistmisel olla liiga range. Babbage võttis endale raske ülesande ilma teostamise kogemuseta. Oma ideed oskas ta usutavalt esitada ja sai arenduseks nii raha kui ka aega. Mõlemad said planeeritust kiiremini otsa, sest arvutav masin oli mehhaaniline, pöörlevate hammasrataste ning liikuvate telgede ja ülekannetega.
Töö nõudis suurt täpsust ning mehhaaniliste ülesannete lahendamisel vaimset nutikust ja käsitööoskust. Babbage küsis korduvalt ajapikendust ja raha ning muutus tööst huvitunute suhtes üha tõredamaks. Paistab, et ta oli üpris raske iseloomuga.
Olgu ülesande raskusastme võrdluseks 2011. aastal alanud projekt, milles rühm briti arvutiteadusehuvilisi otsustas Babbage’i arvutava Šveitsi teadlased on loomas kallistusrobotit
Apple ja Facebook kaklevad inimeste isiklike andmete kasutamise pärast
Värskenda oma aju: kõndimine parandab mõttetööd
