Aju alfalained omavad olulist rolli inimese teadvuse juures. Kui inimene paneb silmad kinni ja mõtleb millelegi meeldivale, hakkavad ajus domineerima alfalained. Seetõttu seostatakse alfalaineid just ärkveloleku seisundis lõõgastunud olekuga.
Uuringu käigus tekitati kunstlikult magnetväli, mida pöörati ümber katsealuse (36 in); mõõdeti ajulaineid 64-lt punktilt pealaelt. Pöörlevate väljade tulemusel osadel katsealustel alfalainete osakaal märgatavalt vähenes. Sellist toimet on varasemates uuringutes seostatud sensoorsete ja kognitiivsete protsessidega, mis järgnevad välisele stiimulile nagu nägemine, kuulmine ja somatosensoorsete sienditega (n mehaaniline tunnetus ja temperatuuri toime). Korduvkatsed kinnitasid leitud toimet. Oluline on märkida ka et erinevalt päripäeva liikumisest, oli toime 3x tugevam kui magnetväli pöörles ümber inimese vastupäeva. Uuringu autorid leiavad et uuring esitab kindla tõestuse inimese magnetoretseptsiooni kohta (inimese võime vastu võtta magnetvälja). Oluline on esile tuua ka see, et katsealused, kelle puhul toime aset leidis, ei saanud sellest ise aru.
Ajaveebi autori arvates viitavad uuringu tulemused staatilise (Maa) magnetvälja alateadlikule toimele, mida ei teadvustata. Sellest võiks järeldada, et kui loomad, linnud, kalad, putukad kasutavad Maa magnetvälja teadlikult navigeerimiseks, siis inimestel on see oskus kadunud, asendunud muude lahendustega, kuidas leida tee ühest kohast teise. Samuti on nüüd antud lisadimensioon folkloristikale – rahvatantsudes tihti kasutatav ümber oma telje pööramine või pöörlemine omab läbi pöörleva Maa magnetvälja mõju ka tantsija ajutegevusele.
Ka uuringu autorite arvates, on inimestel säilinud teatud funktsionaalsus närvide käitumises, eriti võttes arvesse inimese ajalugu ning põlvnemist rändhõimudest, kelle peamiseks elatusviisiks oli korilus ja jahipidamine. Samuti tundub inimese magnettundlikkus olevat seotud selle piirkonnaga, kus ta üles kasvas. Uuringu tulemuste põhjal esines toime ainult siis, kui magnetvälja jõujooned liikusid ülalt alla (nii nagu Maa magnetväli käitub põhjapoolkeral); toimet ei esinenud, kui magnetvälja jõujooned liikusid alt ülesse.
Ajaveebi autori arvates, magnettundlikkuse puhul ei ole tegemist üldise kõikide inimeste võimega, vaid neuroplastilise omadusega, mis omandatakse tõenäoliselt lapseeas. Suur osa inimese magnettundlikkuse keerukast süsteemist jääb veel tulevikuks avastamiseks.
Autor: Tarmo Koppel
Allikas: Emakese Maa meditsiin: mis on maandamine?
