Gray Camp Saksamaalt Leipzigist Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudist ja ta kolleegid võtsid inimestelt, šimpansitelt ja makaakidelt pärit pluripotentseid tüvirakke, sundisid neid muunduma närvisüsteemirakkudeks ja kasvatasid neist katseklaasis herneterasuurused kerakesed. Niisuguseid laboris kasvatatud närvirakupuntraid nimetatakse ka miniajuks.Nelja kuu pärast oli selge, mis vahe on inimese rakkudest kasvatatud miniajul ja šimpansi või makaagi rakkudest kasvatatud miniajul. Vahe oli selles, et inimminiajus ei olnud närvirakud saavutanud nii suurt arenguküpsust kui šimpansi- või makaagiminiajus.Camp ja kaasautorid, nende seas Svante Pääbo, kirjutavad aju on palju õppimisvõimelisem kui täiskasvanu aju.Allikas: Kuidas hoida aju noorena?
- Varia
- 04.11.2019, 07:01
Inimese intelligentsuse võti võib peituda aju aeglases arengus
Kuidas me, inimesed, küll nii targad oleme? Aju on meil üldiselt ehituselt üsna samasugune kui inimahvide aju. Nüüd annab uus teadusuuring tuge esmapilgul kummalisele seletusele, et inimese aju areng on looteeas teiste loomaliikidega võrreldes aeglasem, vahendab novaator.err.ee.
