"Inimene, kes ihkab meeleheitlikult tähelepanu, teeb kõik endast oleneva, et vältida avaliku tähelpanu keskmesse sattumist. Ta soovib küll tajuda teise inimese kohal olemist, et tunda - just tema on oluline, kuid maailmaga silmitsi seistes teeb ta kõik endast oleneva, et märkamatuks jääda või nähtamatuks muutuda, sest ta ei talu temale suunatud pilke. Ta kõigub kogu aeg kahe äärmuse vahel - märgake mind ja ärge pange mind tähele. Temas on soov olla märgatud ja hirm, mis saab siis, kui teda tõsiselt märgatuna esile tõstetakse. Ometi toob elu tema teele järjest väljakutseid, ta saab tähelepanu ja võimaluse olla liider, seista põhjusega inimeste ees, et teha läbi katse, kuidas olla julge ja suuta avaneda teiste pilkude all", kirjutab Marianne Umborg oma blogis.
Kunagi oli hetk, kus ta tundis nii suurt valu, et kartis oma ellujäämise pärast. Seda valu ei märgatud ja tal ei aidatud seda läbi elada. Võib olla ta julges küsida abi, võib olla ei julgenud.
