Immunoglobuliin A on justkui organismi väravavaht, andes uuringutel kõrgemaid väärtusi keskkonna muutuste puhul või kehale tundmatute antigeenide invasiooni korral. Ka valele toitumisele nagu emotsionaalsele stressilegi võib immuunsüsteem reageerida rünnates, kergitades veres valgeliblede arvu.
Nüüdisaegsete uuringute järgi aeglustub isegi ühekordse tugeva hirmu puhul nende kaitsvate tapjarakkude süntees ja taastumine võtab aega umbes kuus tundi. Ühe magamata öö järel suudab organism taastada immunoglobuliinide A normaalse taseme 5-6 ööpäeva jooksul. Öötööd tegevad inimesed peavad aga selle aja jooksul korduvalt tööpostile naasma ning neis tingimustes kahjustub organismi vastupanu- ja enesekaitsevõime ruttu.
Organismi immuunsüsteem peab olema valmis meid kaitsma nii viiruste, võõraste bakterite, seente, parasiitide, mürkide (näiteks toiduainetes sisalduvad säilitusained, parasiitide poolt sünteesitud neurotoksiinid jt), toksiinide kui ka liigse emotsionaalse stressi eest. Immuunsüsteemi hulka kuuluvad erinevate rakkude grupid, õgirakud ja valgulised ühendid, mis organismi nakatumisel muutuvad erakordselt võitlusvalmiks ja aktiivseks. Ka lümfisüsteem, luuüdi, tüümus, põrn ja maks kuuluvad immuunsüsteemi hulka. Lisaks on igal koel võime end kaitsta. Näiteks higis sisaldub ensüüm ribonukleaas, mis hävitab teatud viirusi, pisarates on ensüüm lüsosoom, mis ei lase silma limaskestal haigestuda, seedetrakt, maks ja neerud suudavad kahjutuks või vähem kahjulikuks muuta mitmeid mürgiseid aineid, loodet kaitseb platsenta, ema rinnapiim sisaldab samuti ensüümi lüsosoom ja elu jooksul ema enda organismis tekkinud kaitsekehi. Rinnapiimaga toitmisel esimese üheksa kuu jooksul on suur tähtsus lapse immuunsuse väljakujunemisel, lapse enda kaitsesüsteem kujuneb lõplikult välja alles 12.-15. eluaastaks. Üheksandaks elukuuks on tekkinud mandlid ja adenoidid.
Immuunsüsteem on aktiivne ka nende haiguste korral, kui pole tegemist infektsiooni või mürgiste ainete sattumisega organismi (ajuinfarkt, südamelihase infarkt, kroonilised emotsionaalsed pinged jt). Hüpotalamusest pääseb signaal hormooni KVF (kortikotropiini vabastav faktor) kaudu hüpofüüsi, kust vabaneb stressihormoon adenokortikotropiin (AKTH), sümpaatiline erutus levib kogu immuunsüsteemile, neerupealistest vabaneb stressihormoon kortisool, tsütokiinid pääsevad vereringesse ja tekitavad seal põletikulise protsessi, ainevahetus elavneb, sest vereringe kiireneb adrenaliini ja noradrenaliini mõjul, arterioolid ahenevad, et pärssida kahjulike ainete pääsu kudedesse. Muutused toimuvad ka veres ning informatsioon paisatakse üle kogu organismi. Organism saavutab olukorra üle võidu, kui kahjustus pole liiga massiivne ega kesta kaua. Kroonilise stressi korral immuunsüsteem väsib. Olukorda halvendab antibiootikumide kasutamine iga palavikuga kulgeva haiguse puhul.
Tuleb teada, et iga läbipõetud haigus muudab meie immuunkaitse tugevamaks ja hoiab organismis resideeruvate bakterite, viiruste ja seente tasakaalu korras. Meeles peab pidama ikka seda, et põletik on immuunrünnak vale keskkonna vastu. Vales keskkonnas saavad jõu need mikroobid, kel on selles keskkonnas paremad elutingimused, meie nimetame neid tingimusi halbadeks.
Kroonilise stressi tingimustes, mil organismi kaitserakke ei suudeta toota, hakkavad inimesed järjest sagedamini haigestuma. Haigestudes 2-4 korda aastas, muutub selline töölt puudumine problemaatiliseks ning haiged nõuavad tervenemisprotsessi kiirendamiseks kohe esimestel haiguspäevadel ravi antibiootikumidega. Tegelikult nõrgestab see organismi veelgi, sest hävitatakse ka organismile vajalikke baktereid, lõhutakse normaalne seedetrakti mikrofloora ja nõrgestatakse toimivat immuunsüsteemi.
Viirus parasiteerib raku sees ja ei saa eksisteerida ilma rakus toodetava energiata ning seetõttu ei saa antibiootikum viiruse toimet peatada, sest ei sisene rakku. Sellistes situatsioonides tuleks eelkõige iseendaga aru pidada, kust järele anda ja mida ette võtta, et organismi immuunsüsteemi võitlusvõimet taastada. Sageli piisab korralikust viirushaiguse läbipõdemisest, andes samal ajal organismile võimalikult palju puhkust ja tarbides palju vedelikku.
Tuleb mõelda, miks me haigestume, kas oleme ületöötanud või tarvitame liialt alkoholi, toitume valesti, treenime liiga palju või liiga vähe, muretseme asjade pärast, mida me muuta ei saa jne. Haigus tabab vaid tasakaalust väljas organismi ja on märguanne sellest, et elukorralduses on midagi viltu.
Külmetushaigustega kaasneb tavaliselt ülemiste hingamisteede limaskesta turse ja valulikkus. Nina limaskest reageerib limaerituse suurendamisega ja sama toimub ka ninakõrvalkoobastes. See on organismi loomulik kaitsereaktsioon. Kuna sisekõrva tuulutus toimub nina kaudu, siis jätab limaskesta turse ninas ja ninakõrvalkoobastes kõrva hätta. Järgneb valu kõrvas, mis annab teada, et kõrv on ilma õhuta. Tuleb alustada nina ja kõrvalkoobaste mehaanilist loputust ja juua palju, et lima ei muutuks tihkeks ja raskelt eemaldatavaks. Valu ei ole reaktsioon bakteritele, vaid limaskesta kaitse/turse tunnus, mistõttu koos ninaloputusega peaks vajaduse korral võtma valuvaigistit, mitte antibiootikumi, ja püüdma taastada ninahingamine. Kui nina avada ei õnnestu, siis muidugi on limarikas ja õhuvaene keskkond seal elutsevatele bakteritele hea pinnas paljunemiseks ja sekkuma peab arst.
Põletikku limaskestades põhjustab haiguse alguses tsütokiinide, leukotsüütide ja C-reaktiivse valgu invasioon kudedesse. Need on happelis-põletikulise protsessi näitajad, organismi kaitsereaktsioonid, mis tekitavad ka turses ja valuliku limaskesta, mistõttu antibateriaalne ravi pole haiguse alguses otstarbekas. Haiguse kestes, 7.-10. päeval, võib kiireneda ka settereaktsioon, mis on hilisem põletiku näitaja. Kui organism ei suuda olukorrast oma jõududega väljapääsu leida ja paranemine pole toimunud 7-10 päeva jooksul, võib arst mõelda antibakteriaalsele ravile.
Immuunsüsteem reageerib ka emotsioonidele
Mitmekülgne toitumine ja piisav veetarbimine koos igapäevase piisava liikumisega on terve olemise aluseks. Kui saad mõtlemise korda ja suudad ebameeldivatele olukordadele läheneda targalt, on tugev ka immuunsüsteem.
Immuunsüsteem kujuneb inimesel lõplikult välja 12.-15. eluaastaks. Immuunsüsteemi hulka loetakse adenoidid, tonsillid, tüümus, lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud soolestikus, lümfisoonestik, nahk ja luuüdi. Lisaks valgevere rakud ja kudedes paiknevad valgulised ühendid, mis reageerivad erinevatele stressoritele.
Inimese immuunsüsteem ei reageeri ainult pisikutele, vaid ka emotsioonidele ja toidule. Seda inimesed tihti ei tea. Teaduslikult on kindlaks tehtud, et ühe ebameeldiva uudise järel on immuunoglobuliinide IgA (immunoloogiliselt väravavaht kehas) toime ligi kuueks tunniks langenud ja ühe magamata öö järel on organism nõrgestunud 5-6 päevaks. Meie organismis elab umbkaudu 100 triljonit bakterit, lisaks seened ja ka viirused. Näiteks suus arvatakse leiduvat umbes sadatuhat bakterit, samuti põies ja hingamisteedes ning ka veri pole streiilne, nagu inimesed tihti arvavad.
Baktereid ei peaks liigitama headeks ja halbadeks, sest tervise sesiukohalt on nad kõik meile vajalikud just selles keskkonnas, kus elame, ja selles olukorras, mida sööme ja joome. Kokkupuude kehale veel tundmatute antigeenidega võib muidugi esile kutsuda keha immuunsüsteemi tormilise reaktsiooni, mis avaldub kehatemperatuuri tõusus, limaskestadel avalduvas põletikus (kurk valus, nohu, peavalu, kõrvavalu, põiepõletik, kõhulahtisus, oksendamine jms), kuid niisugused seisundid ei vaja antibakteriaalse ravi määramist, vaid haiguse läbipõdemist ja keha keskkonna tasakaalu tagasiviimist.
Sage antibiootikumidega ravimine tapab ühtesid baktereid ja soodustab teiste vohamist. Tavaliselt haigestuvad inimesed pikka aega kestnud pingete tagajärjel, sest organismi kaitsefunktsioonid on kurnatud. Pikad tööpäevad, inimestevahelised pinged, rahamured, ebakindlustunne jne. Haigus annab alati teada kurnatusest ja nõuab puhkust kehale ja vaimule. Lapsed on tihti haiged, kui nad tajuvad, et nende ema ja isa vahel on tülisid, kui nad söövad liiga palju magusat ja kiirtoite, tarvitavad joogiks kihisevaid ja värvilisi jooke; kui neil pole kindlustunnet koolis või kodus, magavad vähe, viibivad pikalt liiga lärmakas keskkonnas jne. Põhjuseks on ikka keha haavatud ainevahetus. Immuunsüsteem ründab vale keskkonda ja tulemuseks on taas põletikulised haigused.
Kokkuvõtteks võiks veel öelda, et keha immuunsüsteem on erinevate rakkude ja kudede kompleks, mille hulka võib liigitada ka mitmeid valgevere rakke (leukotsüüdid, T-lümfotsüüdid, B-lümfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid), kudedes kaitset pakkuvad tsütokiinid, leukotriinid ja C-reaktiivne valk, lisaks on igal koel eraldi oma kaitserakud.
Immuunsüsteemi kaitsev toime väljendub kõige paremini just limaskestade reaktsioonis, mistõttu kurguvalu, nohu ja hingamisteede ägedad põletikud on esmaselt keha immuunsüsteemi rünnaku väljendajad. C-reaktiivse valgu (CRV) aktiivsuse tõus haiguse alguses on samuti immuunsüsteemi kaitsevõime peegeldaja, mistõttu ei vajata ravi antibiootikumidega. Keha kaitseb ennast, ärge kiirustage seda kaitset maha võtma keemiliste ravimitega, mis immuunsüsteemi nõrgestavad.
