Trifenüülfosfaat on aine, mida kasutatakse tööstuses plastifiksaatorina ja mööblis tuleaeglustina. Seda ainet on seostatud mitmete hormonaalsüsteemi ja reproduktiivsüsteemi häiretega. Hormonaalsüsteemi olemusest tingutuna võib juba väga väike ainekogus organismis muutusi kaasa tuua. Küünte lakkimine näib olevat suhteliselt ohutu tegevus, võrreldes toksiliste ainete sissehingamise või -söömisega, kuid Duke’i ülikooli teadlaste sõnul võib see olla väärarvamus. Ka Eesti Maaülikooli toidutoksikoloogia professor Tõnu Püssa tõi hiljuti tervis teisejärguline ning nad teevad maha igasuguseid püüdlusi kosmeetikatoodete toksilisusele viidata. Ilublogis All Laquered Up leitakse, et EWG ja Duke’i ülikooli teadlase uurimistöö on lihtsalt asjatu hirmutamine. Sarkastilise ja üleoleva tooniga kirjutatud artiklis leitakse, et EWG puhub asju suuremaks, kui need väärt on ning et küünelakis sisalduva trifenüülfosfaadi ohtlikkuse kinnitamiseks on vaja enam uurimusi. Kehahooldustoodete tööstuse lobigrupi Care Products Council esindaja Beth Lange kommenteeris: „Ameerika tarbijad ei peaks tundma muret uue teadustöö pärast, mis on spekulatiivne, eksitav ning ei kasuta mõistlikke teadusmeetodeid, et hinnata turvalisust aine puhul, millel on pikaajaline ja hästi dokumenteeritud kasutamise ajalugu.” Lange toob välja, et trifenüülfosfaati on turvaliselt kasutatud paljudes tööstustes üle terve maailma, eelkõige tuleaeglustina.
Kas aine on ohutu, kuni on tõestatud vastupidist või peaksime eeldama, et kemikaal on ohtlik, kui pole tõestatud selle ohutust? Aina kasvava surve tingimustes turvalisemate toodete jaoks on tööstused väidetavalt eemaldanud toodetest palju toksilisi lisaained. Kuid juhutestimine näitab sageli, et tegelikkuses on need ained siiski alles. Juhul, kui need tõepoolest eemaldatakse, siis asendatakse need uute kemikaalidega, mille pikaajalist turvalisust ei ole veel tõestatud. Ilutööstuse telgitagused on kõike muud kui ilusad. Tootjad ei tunnista, et toodetes sisalduvatel kemikaalidel on seos kosmeetikute-maniküürijade terviseprobleemidega, viidates sellele, et erinevad mürgised kemikaalid nagu dibutüülftalaat, tolueen ja formaldehüüd on FDA poolt lubatud. Kuid uuringud nende ainete turvalisuse kohta on enamasti läbi viidud nende samade firmade poolt, mille toodetes need sisalduvad.
Millised on alternatiivid?
Kõige lihtsam alternatiiv on kahtlemata järele mõelda, kui vajalik küünte lakkimine sinu enesehinnangule tegelikult on? Millised kehahooldustooted on sulle tegelikult vajalikud ja milliseid kasutad lihtsalt harjumusest või mugavusest? Mida saaksid välja vahetada puhtama ja looduslikuma toote vastu? Mida saaksid ise kodus valmistada?
Portaal Care2 toob välja 12 vähem toksilist küünelakkide kaubamärki. Eesti mahepoodides müüdavate kehahooldustoodete valik aina laieneb ning aina enam leidub tooteid ka hinnatundlikumatele klientidele. Ning internetis on lugematu arv lehekülgi, kus õpetatakse ise käepärastest vahenditest kerge vaevaga valmistama turvalisi tooteid, mille koostisainete nimekiri on arusaadav ka ilma keemiaalase kõrghariduseta. Võid rõõmsalt üllatuda, avastades näiteks, et kodus deodorandi valmistamine eeldab vaid kolme koostisaine kokku segamist, mis kõik kõlbavad ka söögiks.
Otsi inspiratsiooni ja järeleproovitud retsepte näiteks Wellness Mama blogist või küsi emalt ja vanaemalt, milliseid huvitavaid looduslikke vahendeid kasutati kehahooldustoodetena ajal, mil poelettidel valitses tühjus. Hormonaalsüsteem reguleerib kogu meie keha ja ainevahetust – selle kaitsmine ebavajalike mürkide eest isegi väikestes kogustes on väga oluline.
Allikas: Telegram.ee
