Pole mõtet otsida hingesugulast, ajada taga täiuslikku elu ja perfektset tulemust, joosta unistustele järgi ja sundida ennast raha nimel tegema asju, mis suuremat väärtust endale ega teistele ei loo. Jah, me võime mõnda aega seda teha, kuid pikemas perspektiivis muutub inimene oma eluga seda rahulolematumaks, mida vähem saab hing ennast vabalt läbi tema keha väljendada.
Las ma räägin sulle ühe saladuse: mida enam on inimeses kohal ta hing, seda enam hakkab paistma inimesele tema hingetee. Tekib sünkroonsus elamise ja olemisega. Võimalused ei avane mitte läbi teiste inimeste ja soodsate olukordade, vaid võimalused avanevad läbi sinu hinge, kes tekitab ja tõmbab sulle magnetina ligi „õigel ajal õiges kohas õigete inimestega“ reaalsust.
Sünkroonsused elus on märgid, et oleme oma hinge ja Kõiksusega hästi joondunud. Seepärast tunduvadki mõned ebaloogilised asjad ühtäkki maagiliselt loogilised ja inimene hakkab liikuma suunda, kuhu kutsub tema hing.
Hingeteel on voolamine, säramine ja väärtuste loomine kõigile.
Kui mõistuse teel ollakse oma eesmärgiga seotud, mis metafooriliselt tähendab justkui käed oleksid ahelatega piiratult seotud, siis hingeteel ollakse oma eesmärgiga ühenduses, mil on vabad inimese tiivad, et lennata ja luua enda tundes, oma usaldavas unikaalsuses, oma signatuuri järgi.
Kas hingetee on lihtne tee? Ei, seda kindlasti mitte.
Palju on usaldusküsimusi, et oma tundele järgneda.
Heade asjade saavutamiseks tuleb samuti palju tööd teha, mil paljud minestavad juba esimese väljakutse peale ja jätavad oma hinge-eesmärgi täitmise pooleli.
Sealjuures on suur vahe, kas inimene pingutab või väsitab ennast.
Kui on tegemist sinu hinge eesmärgiga, siis väljakutsete läbimine käib potentsiaali pingutamise kaudu. Kui on tegemist võõra eesmärgiga, mis pole sinu hinge jaoks, siis on tegemist potentsiaalitu eneseväsitamisega.
On paratamatus, et rõõmsate tulemusteni jõudmiseks kogevad paljud mitu aastat ebamugavat pingutuste perioodi, et ülejäänud aastat nad saaksid oma töövilju kasvõi natukene maitsta. Sageli saab see saatuslikuks põhjuseks, miks oma eesmärgi täitmise finišisse ei jõuta, sest hingeteest on loodud justkui kuvand, kuidas panust välja andmata peab saama võimalikult palju, mistõttu tahetakse „puuvilja“ enne krabada kui viljapuu maha istutatakse.
Aga hingeteel need asjad nii ei käi. Hingepanus on alati kõrgeim panus, mis loob väärtust ja püsivust. Kui hingega ei panustata, siis on see sama hea nagu alustada maja ehitamist vundamendi asemel katusest. See kannab sind nagu õhuloss.
Hingetee erineb mõistuse teest selle poolest, et seal on lihtsam pühenduda oma tegemistele, sest neid kannab sisemine kirg ja voolav pühendumine, mitte mehaaniline, tuim ja ebameeldiv töö.
Kui tunned, et oled oma hingeteel, siis ära lase sealt jalga esimese pingutuse peale.
Kui sa veel pole oma hinge teel, siis hakka oma hinge teemadega tegelema. See on õige niidiots, millest alustada, sest hing on ainukesena puuduolev pusletükk sulle rahuldust pakkuvast pildist. Kui leiad oma hinge, siis loksub paika ülejäänu. Sulle ilmutavad end järjest enam rahuldust pakkuvad suhted, armastuse harmoonia, täiuslik töö (eneseväljund), unistuste kodu, sisemine kirg, kehaline sära ja kõik see, mis pakub sulle positiivseid külluse kogemusi.
Autor: Ilona Karula
Allikas: www.algolemus.com, Kõiksuse Kanaldused Facebooki leht
