Hästi mugav on vastu võtta midagi, mis on juba valmis või on sülle langenud õnn, aga hästi võimas on ise seemnest luua. Varem olin üpris kannatamatu, kes tahtis kõike ja kohe. Nüüd olen hakanud aru saama, kuidas protsessis olemine annab läbi teekonna kõike, aga ta ei tee seda korraga kohe, kirjutab Ilona Karula oma blogis.
Siinkohal tahan öelda, et teekonnal püsimine kasvatab alla kannatlikkuse juured, seob meid tarkuste ja teadmistega, kuni preemiani ehk viljade küpsemiseni välja, et oskaksime vilju nautida valminult, mitte toorelt. Et oskaksime uusi vilju ka peale nende noppimist luua. Et meil säiliks püsivus, mitte ainult hetkeline saamine.Seemnetega on sarnane lugu, et osad tärkavad, teised ärkavad, mõned ei lähegi idanema.
