Ole oma sõnades laitmatu. Esimene kokkulepe on kõige tähtsam. Sellest on ka kõige raskem kinni pidada. See on nii oluline, et üksnes seda kokkulepet järgides saad suudad tõusta eksistentsitasandile, mida mina kutsun taevaks maa peal.
Esimene kokkulepe näeb ette, et oleksid oma sõnades laitmatu. Kõlab lihtsalt, kuid see on ülivõimas. Miks just sinu sõna? Sinu sõna on jõud, mis sul loomiseks on antud. Sinu sõna on otse Jumalalt tulev kingitus. Piiblis, Johannese evangeeliumis, on öeldud: “Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal.”
Sõna kaudu väljendad sa oma loomisjõudu. Sõna kaudu kuulutad sa kõike. Ükskõik, mis keeles sa kõneled, see on sõna, mille kaudu su kavatsus teatavaks saab. Sõna kaudu kuulutad seda kõike, missugust und sa näed, mida tunned ja mis sa tegelikult oled. Sõna pole pelgalt heli või kirjalik sümbol. Sõna on jõud; see on su võim end väljendada ja suhelda, mõelda ja seeläbi oma elusündmusi luua. Sul on kõne võime. Milline teine loom planeedil kõneleks? Sõna on sinu kui inimese kõige võimsam tööriist; see on maagia tööriist. Ent nii nagu kahe teraga mõõk, võib su sõna luua kauneima unenäo või hävitada kõik su ümber. Üks serv on sõna vääriti kasutamine, mis loob elava põrgu. Teine serv on sõna laitmatu kasutamine, mis loob vaid ilu, armastust ja taevast maa peale. Sõltuvalt sellest, kuidas sõna kasutatakse, võib sõna anda sulle vabaduse või orjastada sind rohkem, kui oskaksid ette kujutada. Kogu sinu käsutuses olev maagia põhineb sõna jõul. Su sõna on puhas maagia ja sõna väärkasutamine on must maagia.
/…/
Vaatame nüüd lähemalt, mida sõna “laitmatus” tähendab. Laitmatus tähendab “ilma patuta”. Sõna impeccable tuleneb ladinakeelsest sõnast pecatus, mis tähendab pattu. Eesliide im tähendab ilma, niisiis impeccable on “ilma patuta”. Religioonid vestavad patust ja patustajaist, ent püüdkem mõista, mis asi tegelikult on patustamine. Patt on kõik see, mida sa teed iseenda vastu. Kõik endavaenulik, mida tunned, usud või ütled, on patt. Sa lähed enda vastu siis, kui ükskõik mille eest enda üle kohut mõistad, ennast süüdistad. Ilma patuta olemine tähendab täpselt vastupidist.
Olla laitmatu tähendab seda, et sa ei lähe iseenda vastu. Kui oled laitmatu, siis vastutad oma tegude eest, kuid sa ei mõista end hukka ega süüdista. Sellest vaatevinklist lähtudes saab kogu patu mõiste uue sisu, muutudes millestki moraalsest või religioossest millekski praktiliseks. Patt algab enese mahasalgamisega. Enese mahasalgamine on suurim võimalik patt. Religioosse mõttelaadi järgi oleks see “surmapatt”, mis viib surma. Laitmatus seevastu viib elule.
Olla oma sõnades laitmatu tähendab, et sa ei kasuta sõna iseenda vastu. Kui kohtan sind tänaval ja ütlen, et oled rumal, siis näib, et kasutan sõna sinu vastu. Tegelikult kasutan sõna iseenda vastu, sest sa hakkad mind nüüd vihkama ja su vihkamine ei tee mulle head. Sestap on nii, et kui saan vihaseks ja sõnades saadan emotsionaalse mürgi sulle, kasutan sõna iseenda vastu. Kui armastan ennast, siis väljendan seda armastust ka sinuga suheldes ja siis olen sõnades laitmatu, sest see tegu toob kaasa sarnase reaktsiooni. Kui armastan sind, armastad sina mind. Kui solvan sind, solvad sina mind. Kui tunnen sinu vastu tänulikkust, tunned sina minu vastu tänulikkust. Kui käitun sinuga isekalt, käitud sina minuga isekalt. Kui kasutan sõna sinu ärasõnumiseks, sõnud sina minu ära.
Oma sõnades laitmatu olemine on energia sihipärane kasutamine, see tähendab energia kasutamist tõe ja enese armastamise suunas. Kui sõlmid iseendaga kokkuleppe olla oma sõnades laitmatu, siis üksnes selle kavatsuse kaudu saab sinu kaudu teatavaks tõde, mis puhastab sinust ka kogu emotsionaalse mürgi. Ent selle kokkuleppe saavutamine on raske, sest oleme õppinud täpselt vastupidist tegema. Suhetes teistega on meile harjumuspärane valetada, ja mis põhiline – me valetame ka endale. Me pole oma sõnades laitmatud.
Sõna jõudu kasutatakse põrgulikult valesti. Kasutame sõna kirumiseks, süüdistamiseks, halvustamiseks, hävitamiseks. Muidugi kasutame vahel sõnu ka õigesti, kuid mitte kuigi tihti. Enamjaolt kasutame sõnu isikliku mürgi levitamiseks – väljendamaks raevu, kadedust, armukadedust ja vihkamist.
Sõna on sulaselge maagia – võimsaim kingitus, mis meil inimestena on – ja me kasutame seda iseenda vastu. Haume kättemaksuplaane. Tekitame sõnadega kaose. Kasutame sõna eri rasside, erinevate inimeste, perekondade ja rahvuste vahele vaenu külvamiseks. Kuritarvitame sõna liiga sageli ning selline kuritarvitamine ongi vahend põrgu unenäo loomisel ja põlistamisel. Sõna väärkasutamine ongi see, millega tirime üksteist madalale ja hoiame üksteist hirmu ja kahtluse seisundis.
Sõna on inimeste käsutuses olev maagia ja sõna väärtarvitamine on must maagia, seepärast kasutame kogu aeg musta maagiat, teadmata isegi, et meie sõnal on üleüldse maagiline jõud.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Don Miguel Ruizi raamatust “Neli kokkulepet. Tolteegi tarkuseraamat”.
