Me kipume oletusi tegema enamasti kõige kohta. Oletuste tegemise juures on see probleem, et usume need tõesed olevat. Võime vanduda, et need on tõesed. Teeme oletusi selle kohta, mida teised teevad või mõtlevad – võtame seda isiklikult – ja siis süüdistame neid ja reageerime, saates neile sõnadega emotsionaal set mürki. Seetõttu alati, kui teeme oletusi, loome probleeme, kirjutab don Miguel Ruiz oma raamatus “Neli kokkulepet. Tolteegi tarkuseraamat”.
Teeme oletuse, saame valesti aru, võtame isiklikult ja kokkuvõttes tekitame mitte millestki terve suure draama. Su elu kogu kurbus ja draama sai alguse oletuste tegemistest ja asjade isiklikult võtmisest. Leia hetk aega selle väite tõepärasuse tunnetamiseks.
Inimeste sõda kontrolli pärast tähendab oletuste tegemist ja asjade võtmist isiklikult. Kogu meie põrguunenägu põhineb sellel. Tekitame rohkelt emotsionaalset mürki pelgalt oletuste tegemise ja asjade isiklikult võtmisega, sest enamasti hakkame oma oletusi ka keelepeksuna välja elama. Pea meeles: klatšimine on viis üksteisega põrguunenäos suhelda ning mürki üksteisele edastada.
Kardame selgitusi küsida, seetõttu teeme oletusi ning usume, et meie oletused peavad paika, seejärel kaitseme neid oletusi ja püüame tõestada, et keegi teine eksib. Alati on parem järele küsida kui oletusi teha, sest oletused muudavad meid altiks kannatustele. Inimmeeles kobrutav suur mitote tekitab palju kaost, mis sunnib meid kõike valesti tõlgendama ja kõigest valesti aru saama. Näeme vaid seda, mida tahame näha, ja kuuleme vaid seda, mida tahame kuulda. Me ei taju asju sellistena, nagu need on.
Meil on harjumus und näha, ilma et sel reaalusega midagi pistmist oleks. Meie kujutlusvõime sõna otseses mõttes loob oma reaalsust. Kui me millestki aru ei saa, siis hakkame selle tähenduse kohta oletusi tegema, ja kui tõde tuleb ilmsiks, siis meie unenäomull läheb lõhki ja selgub, et asi polnud üldse nii, nagu olime arvanud.
Näiteks jalutad puiesteel ja kohtad kedagi, kes sulle meeldib. Ta pöörab end sinu poole ja naeratab, siis kõnnib minema. Võid selle kogemuse põhjal sadat asja oletada. Kõigist neist oletusist võid üles puhuda terve fantaasiamulli. Ja sa tõesti tahad seda fantaasiat uskuda ning ellu viia. Kogu unenäomull saab alguse pelgalt su oletustest ja sina võid uskuda: “Oh, ma meeldin talle.” Sinu peas on sellest juba terve suhe alguse saanud. Vahest jõuad oma fantaasiates koguni abielusadamasse. Kuid fantaasia on sinu peas, sinu isiklikus unenäos.
Kui me suhetes teiste inimestega oletusi teeme, tekitame kindlasti probleeme. Sageli oletame, et partner teab meie mõtteid ja meil pole vaja oma soove sõnastada. Oletame, et nad toimivad meie tahtmist mööda, sest tunnevad meid nii hästi. Kui nad ei tee seda, mida eeldame, et nad tegema peaksid, oleme ülimalt löödud ja ütleme: “Sa oleksid võinud seda taibata.”
Oletuste tegemine suhetes viib suurte tülide, paljude raskuste ja arusaamatusteni inimestega, keda justkui armastame. Igasugust suhete puhul võime oletada, et teised teavad meie mõtteid ning meil pole neid vaja välja öelda. Nad teevad, mida me tahame, sest tunnevad meid nii hästi. Kui nad ei tee meie tahtmist, kui nad ei tee, mida eeldame, et nad tegema peaksid, siis oleme haavunud ja mõtleme: “Kuidas sa said niimoodi toimida? Sa oleksid pidanud teadma.” Jälle oletame, et teine inimene teab, mida me tahame. Tekib suur draama, sest tegime oletuse ja lisasime sellele kõige otsa veel portsu oletusi.
Inimmeel töötab väga huvitavalt. Meil on vaja kõike õigustada, seletada ja mõista, et tunda end turvaliselt. Meil on tuhandeid vastust vajavaid küsimusi, sest on nii palju asju, mida mõistuse loogika ei suuda seletada. Pole tähtsust, kas vastus on õige, lihtsalt vastus ise annab turvatunde. Seetõttu teemegi oletusi.
Kui teised meile midagi räägivad, teeme oletusi, ja kui meile mingit asja ei räägita, teeme oletusi, et rahuldada oma vajadust teada ja asendada suhtlemisvajadust. Isegi, kui kuuleme midagi ega saa aru, teeme oletusi selle tähenduse kohta ja siis usume neid oletusi.
Teeme kõikvõimalikke oletusi, sest meil napib julgust küsimusi esitada. Need oletused sünnivad enamjaolt kiiresti ja ebateadlikult, sest meis on olemas kokkulepped sel moel suhtlemise kohta. Oleme kokku leppinud, et küsimuste esitamine pole turvaline, oleme kokku leppinud, et kui inimesed meid armastavad, peavad nad teadma, mida me tunneme või mõtleme. Kui usume midagi, siis oletame meil selles asjas õigus olevat kuni selleni välja, et hävitame suhted selle nimel, et meile jääks õigus.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Don Miguel Ruizi raamatust “Neli kokkulepet. Tolteegi tarkuseraamat”.
