Ufohuvilistele väärib tutvustamist üks Floridas veel praegugi uurimise all olev grupivõõrandamise juhtum, kuna siin esineb ufoloogias harva ette tulev element nagu kollektiivsus, kirjutab Igor Volke oma raamatus „Täiendatud ufopäevikud“.
Selle materjaliga tegeles Houston UFO Networki üks juhte Derrel Sims. Simsi plaan oli töötada grupi võõrandatutega, kellest mõnel oli korduvaid samasuguseid läbielamusi. Ta püüdis võõrandatuilt alateadliku informatsiooni hankimiseks metoodiliselt kasutada hüpnoosi. Korduvate kontaktide puhul on täheldatud, et see metoodika mitte ainult ei anna uurijale infot, vaid lubab järgmisel korral tundmatuga ka pehmemalt või positiivsemalt kohtuda. Nõnda on võimalik leevendada ka nn PASsündroomi (Post Abduction Syndrome, võõrandamisejärgne sündroom).
Rühmatöö liige 2DM teatas, et tal on unenäod ja PAS-sümptomeid, mille põhjused õnnestus hiljem selgitada. Rühmatöö subjektid 3JA, 34LC ja 17RP samast linnast ütlesid, et neil on võõranduselementidega unenäod, ninaverejooksud ja südamevaevused. Kui kõnealustelt isikutelt püüda liiga tungivalt infot saada, esineb neil öösiti ninaverejooksu, külm pea ja gripi tunnuseid.
Sims väidab, et subjektidele võõrandamise ajal sisestatud inplantaadid (väikesed kudedesse siirdatud esemed) on mõnel puhul õnnestunud eemaldada ja on uurimisel. Need väited on tolle uurija omad ja soovitan nii kategoorilistesse ütlustesse suhtuda äraootavalt.
Sims väidab, et mitmel võõrandatul, kes osalesid 10. detsembril pressikonverentsil, veritses järgneval ööl nina.
Mõne päeva pärast subjektiga 2DM läbi viidud seanssidel selgus, et tal oli 11. detsembri öösel kontakt, mille käigus võeti ninast vaid element välja. Selgus, et sama oli juhtunud ka ülejäänutel, kel oli samal ööl nina veritsenud. 2DM-i järgmisel kohtumisel sisenes tema ruumi väike hall olend, kes soovitas 2DM-il talle õue järgneda.
Õues oli sinakasvalge valguskoonus. Tal kästi sellesse valgussõõri seista ja hetk hiljem leidis ta end avaras ümaras ruumis. See meenutas mõõtmetelt koolivõimlat. Tal soovitati riidest lahti võtta ja juhatati koridori ning sealt kõrvalkäikudesse. Osa aega astuti, osa liueldi või liiguti mingil lindil.
Nüüd jõuti väiksemasse ruumi, kus viibis veel teisi tulnukaid. Tehti kiire füüsikaline uuring ja seejärel sisenes inimene. (2DM ei ole varasematel võõranduskordadel kordagi inimest näinud.) Inimene küsis paar küsimust, nagu kust või miks 2DM teab, et teda on varem võõrandatud. Samuti küsis ta, kust sai 2DM teada teiste võõrandatute olemasolust ja miks nad kohtuvad.
2DM-ile näidati inimese aju maketti ja tal paluti osutada piirkonnale, kus paikneb alateadvus. Ta ei osanud. Seejärel juhiti ta tähelepanu ja talle anti vaimusilmas pilt subjektist 7PH, kellele esitati sama küsimus. Seejärel inimene lahkus ja 2DM suunati teise ruumi.
See oli teatud konverentsiruum, igatahes mõjus see sellisena. Valgustus ja mööbel olid eelmistest ruumidest erinevad. Nüüd sisenes hulk mitmesuguseid tulnukate vorme. Viimasena tuli jälle inimene. Väikesed hallid lahkusid ja jäid kaks pikemat pruuni (teiste eluvormide kirjeldused on uurimise huvides ära jäetud).
2DM-ile esitati jälle küsimusi alateadvuse ja teiste võõrandatute kohta. Iga kord nägi ta neid oma vaimusilma ees ja lõpuks ühises ruumis, alasti, kuid mitte teadlikud teiste olemasolust samas kohas. Nad tundusid olevat transis ja käitusid rollilikult.
Eriline huvi tundus olevat 7PH vastu, nagu otsides ka temale erilist juurdepääsu. Kogu debatt jättis 2DM-ile mulje, et käib vaidlus selle üle, kas nendega projekti jätkata või mitte.
Üldse tundus 2DM-ile, et ta hakkab nende mõtetest ja taotlustest aru saama. Teised võõrandatud ei taibanud seda, enamik ei taibanud teiste olemasolugi seal. Nüüd märkas inimene, et 2DM jagab olukorda. Ta kutsus kaks halli ja need hoidsid õrnalt subjekti käsi, mispeale ta võime olukorda jälgida nõrgenes.
Üks huvitavamaid momente kogu loos on tulnukate küsimus, kas 2DM teab midagi valitsuse projektist Prometheus.
2DM-ilt küsis inimene ka, mida ta sooviks, ja ta vastas, et nendega minna. Inimene ütles, et see ei ole võimalik, kuna ta on mürgine, ja 2DM-ile jäi mulje, et seda ei olnud mõeldud füüsiliselt.
Inimene juhatas ta seepeale kõrvalruumi ja talle näidati diagrammi või kaarti, millest ta ei saanud aru ja millist ta polnud varem näinud. Seejärel viisid pruunid ta kõrvaltuppa, toimetasid midagi ta nina kallal ning talle anti pidžaama, kästi riietuda ja tagasi oma koju oma voodisse minna.
9LT, 3JA ja 34LC andsid hüpnoosi all tunnistusi, et mäletavad oma viibimist universumis, ja mäletasid ka 2DM-i sealolu. Kõiki küsitleti eraldi. Ruumide kirjeldused langevad kokku ja erinevad mõne puhul vaid nende märgatud detailide poolest.
Sealpoolses rühmatöö ruumis on üks eripära: kõik mäletavad hüpnoosis, et nad olid alasti ja alasti olid ka teised, küll aga on inimese asemel ühel mälestus, et ta kohtus surnud vennaga, üks mäletab, et kohtus Jumalaga, kelle nägu ei saanud näha, sest see oli suitsune.
Üks võõrandatutest oli sealpool väitnud, et tal on nälg. Talle öeldi, et talle antakse süüa hõbeliual. Kui ta sai hüpnoosis ülesande hõbeliuda kirjeldada, ei olnud sellel teps mitte toit.
Derrel Sims ei ole kogu eksperimendis osalevate inimeste hulka avaldanud. Ta ütleb vaid, et uurimus on väga pikk, vajab aega ja nõuab isoleerimist, et asjaosalised ja abilised ei kopeeriks ega kodeeriks infot.
Allikas: Igor Volke „Täiendatud ufopäevikud“, kirjastus Pilgrim
