Varia
28.05.2017, 11:06

Igor Volke: Fátima fenomen on religioossete, klerikaalsete ja ufoloogiliste sündmuste kelmikas valgusfoor

13. mail möödus sada aastat Fátima imest ehk Neitsi Maarja ilmutusest Portugalis, mida on kinnitanud ja tähenduslikuks tunnistanud ka katoliku kiriku pea Püha Tool Vatikanis. Sajand hiljem toimus Maarjamaal temaatiline seminar “Neitsi Maarja kuvand kiriku- ja kultuuriloos ning ufoloogias”, mida kuuleb täna kell 14 Raadio 2 saates ” Hallo, Kosmos!”. Avalikul salvestusel osalesid ajaloofilosoof ja vaimulik Einar Laigna, ajaloolane ja usundiuurija Toomas Abiline ning ufoloog Igor Volke, kes käsitleb Fátima juhtumit ka oma peatselt ilmuvas raamatus”Täiendatud ufopäevikud”, millest täna teile eksklusiivselt katkendit lugeda pakume.

FÁTIMA juhtum 1917. aasta Portugalis

13. maist kuni 13. oktoobrini 1917 leidis Fátima külas aset kuus erilist keskkonnanähtust, mida täna võiks kutsuda UAP (unidendified atmospheric phenomena ingl k) ehk tundmatu atmosfäärinähtus. Anomaalne keskkonnanähtus kui ufo oli tollal terminina tundmatu. Too nähtus, mis on kaasaegse ufoloogia, parapsühholoogia ja kristliku müstika piirimail, on märgiline eriti tänavu, raamatu ilmumise ajal, sest sellest möödub 100 aastat.

Fátima juhtumi kokkuvõte on järgmine:

Kümneaastane Lucia dos Santos ja tema kaks nõbu nägid Cova de Iria põllu kohal suurt valguskera ja valgesse riietatud sätendavat daami esmakordselt 13. mail. Jutud levisid kohalikus külas ja kirikuringkonnas selliselt, et igal järgneval kohtumisel oli tunnistajate arv suurem ning 13. oktoobril oli nähtust tulnud vaatama pea 100 000 inimest. Vaatlejaid oli tulnud nii kaugelt kui lähedalt, nende hulgas oli nii ajakirjanikke kui nähtusest huvitatud vaimulikke. Nähtusele eelnesid sageli valgussähvatused, millele järgnes päikest meenutava valgusobjekti liikumine nii puude kui ka põllu kohal. Kuigi tuhanded tunnistajad nägid valgusobjektide liikumist ja sellega kaasnevat kiirgust ning kuulsid heli, siis heledas riides naist, keda Maarjaks peeti, nägid vaid lapsed. Tähelepanu väärib ka see, et aasta varem oli lastele ilmunud kolmel korral olend, keda lapsed pidasid ingliks, ja ütles neile, et aasta pärast kohtuvad nad Maarjaga.

13. oktoobril, kui imet oli tulnud tunnistama tohutu rahvahulk, sadas lausvihma. Korraga vihmasadu lakkas, pilvekardin avanes ja taevast laskus alla särav sätendav päikeseketas, mis pöörles ümber oma telje. Objekt tekitas enda ümber sädeleva vikerkaarevärvilise valguse ja jättis vaatlejaile mulje, nagu laskuks päike taevast. Tuhanded inimesed põlvi- tasid hämmingus ja vaimustuses. Toimunu erilisust rõhutas veel asjaolu, et objekti lahkumise järel oli paduvihmast märgunud maa ootamatult kuivanud.

Kuigi Fátima nähtust on kirikuringkonnad pidanud sügavalt religioosseks kogemuseks, on paljud ufoloogid juhtinud tähelepanu selle nähtuse sarnasusele arvukate ufojuhtumitega. Teada on kaks tunnistajat, kes väitsid, et nägid binoklis pöörlevat ketast ja kahte olendit.

Juhtumi teeb eriliseks see, et Maarja oli Luciale andnud rea ennustusi ja ettekuulutusi, millesse katoliku kirik on hiljem suhtunud äärmise tõsidusega. Üks ennustustest teatas, et Lucia nõod võetakse varsti taevasse. Nad surid mõlemad kolme aasta pärast. Lucia liitus karmeliitide nunnakloostriga 1948. Tema prohveteeringud kolmes ümbrikus on saanud kirikuladviku tähelepanu eriliseks objektiks juba alates Johannes XXIII-st 1960. aastal. Kaasaegses poliitilises ja kiriku mütoloogias esineb teave, et Kariibi mere kriisi ajal 1962 avaldas Vatikan nii Kennedyle kui Hruštšovile osa Fátima tekstidest. Johannes Paulus II, pärinedes Poolast ja olles kahe maailmasüsteemi muutumise üheks võtmeisikuks, oli innustunud samadest tekstidest. Juba kardinalina Püha Inkvisitsioonikohtu esimehena oli Joseph Ratzinger, hilisem paavst Benedictus XVI sügavalt kiindunud Fátima fenomeni ja külastas kolmel korral tänast Fátimat kui kultuskohta ning 2010. aastal teatas, et eksime, kui arvame, et Fátima ennustused on kõik juba täitunud. 2017. aastal külastas paavst Franciscus Fátimat, et tähistada saja aasta tagust ilmutust, ja kuulutas pühakuks kaks Luciaga kaasas olnud last.

Tollal 13. oktoobril oli Madonna palunud Lucia kaudu kirikul õnnistada Venemaad ja teha eestpalvet Venemaa eest ning Esimese maailmasõja verevalamise lõpetamiseks. Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsioonini oli jäänud vähem kui üks kuu, millest möödub tänavu ka sada aastat.

Nii Vanas kui Uues Testamendis leiame korduvalt idee, ka Jeesuse poolt väljaöelduna, et teatud asjad peavad sündima, et kiri tõeks saaks, mis viib mõtte selleni, et meie areng ja käekäik on mõneti ehk tingimuslikult programmeeritud.

Sama võib täheldada ka Püha Tooli mõtteviisi puhul. Paavst Franciscus tegi maikuu missal paar aastat tagasi avalduse, et tema on valmis ristima tulnukaid, kui nad maanduvad Peeter Pauli väljakul ja selleks soovi avaldavad. Vatikani erakordne huvi maavälise elu vastu on olnud järjest aktiivsem alates 2008. aastast, kui Pontifikaalne akadeemia korraldas rahvusvahelise eksobioloogia (maavälise elu) konverentsi. Püha Tooli huvist maavälise mõistusliku elu vastu räägib nende hästirahastatud ja tehniliselt väga hästi varustatud projekt “L.U.C.I.F.E.R.” USAs Arizonas Mount Grahamis apatši indiaanlaste pühas paigas nn täheväravas, kus kontakt kosmose ja paralleelmaailmaga on soodus. Mitmed Vatikani akadeemia juhtivad isikud on teinud selgeid ja ühemõttelisi avaldusi ufode ja maavälise mõistuse olemasolu aadressil. Kõige jõulisemaid avaldusi ja teleesinemisi on teinud peademonoloog Corrado Balducci. Paavsti suveresidentsis Castel Gandolfos asuva Vatikani observatooriumi juht Gabriel Funes tegi teatavaks, et tulnukad võivad olla meie kosmilised õed ja vennad. Teadusjuht Guy Consolmagno märkis, et varem või hiljem seisame selle kohtumise ees. Vatikan on sügavalt kaalumas seni kehtinud religioosse dogma uuendamise vajadust.

Fátima fenomen seisab värvika muutuste majakana saja aasta jooksul toimunud muudatuste alguses, olles religioossete, klerikaalsete ja ufoloogiliste sündmuste kelmikas valgusfoor.

Autor: Igor Volke

Allikas: Igor Volke peagi Toomas Abilise lugu “Miks Eesti on Maarjamaa?”