75aastane Igor Mang ise elab nii, et tema ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Tal ei ole autot, arvutit ega mobiiltelefoni. Kui keegi soovib temaga kohtuda, siis on see võimalik kokku leppida koduse lauatelefoni teel või tabada teda kohtades, kus ta käib. Igori üks lemmikkohti on Nõmme. Viletsamate ilmadega võib teda kohata mõnes raamatukogus.
Ta tõuseb tihti juba kella kolme ja viie vahel varahommikul – enamiku inimeste jaoks tegelikult ju öösel –, teeb endale kohvi, kirjutab sõpradele käsitsi kirju, loeb ja mõtiskleb. Kui ilm vähegi lubab, sõidab ta kas rongi või bussiga Nõmmele. Tegelikult tuleb maha juba Rahumäe peatuses, kõnnib siis kuni Mustamäe suusahüppetornini ja tuleb sealt tagasi Nõmme turule. See teeb päris mitu kilomeetrit. „Ma olen õhumärk ja ma vajan palju värsket õhku. Eriti hea on okasmetsa õhk.“ Veel paar aastat tagasi kõndis Igoriga igal pool nagu satelliit kaasas tema neljajalgne sõber Sulfa. Igor meenutab, et tema truu sõber sündis 24. veebruaril ja 13. sünnipäevast jäi puudu üks kuu.
Nõmme turul ja selle läheduses on paar toredat kohvikut, kus Igor einestab, kirjutab, loeb, suhtleb inimestega. Ka meie kohtumise ajal astus kohvikulaua juurde võhivõõras: „Vabandust, et segan, aga ma nägin teid läbi akna ja küsin, kas saaksin teiega mõne sõna vahetada?“ Igor lubab mõnel järgmisel päeval samal kellaajal jälle samas kohas olla.
Nagu öeldud, tal mobiiltelefoni ei ole. Kas see on protest tänapäevase suhtlemisviisi vastu? „Praegu on supertehniline tsivilisatsioon ja see juba matab loomulikku keskkonda. Tasakaalustamise mõttes teen ma äärmuse. Kuna ma olen pensionär, siis saan seda teha. Kui oleksin kolmekümneaastane noor mees, siis ei mängiks välja,“ ütleb Mang. „Mulle isegi kingiti mobiil ja ma kasutasin seda mõnda aega. Ega ma teda kogu aeg kaasas ei kandnud ja kui tulin väljast, vaatan – issand, kümme kõnet! Ikka helistasin mõnele tagasi, aga siis otsustasin, et kui juba, siis olgu päris ilma.“ Nii et ainsad sidepidamisvahendid on kodune lauatelefon ja tigupost. Igori sõnul on juba marke, mida ümbrikule peale kleepida, päris tore valida.
Tehnoloogia täiustamine viib katastroofini
Loodust armastava inimesena tunneb ta kurbust, et arhailine elulaad on möödanik. „Leidsin Viimsi raamatukogust fotoalbumi Eesti taludest, mille andsid viiekümnendatel Rootsis välja väliseestlased. Kui nad siit põgenesid, siis võtsid paljud oma fotoalbumid kaasa ja nendest fotodest tegidki raamatu. Vaatan neid pilte ja tunnen rehealuse lõhna. Seal on heinad ja kaerad ja vankrid … ma olen lapsena sellises keskkonnas elanud. Kui satun kuskil sellisesse kohta, kus on mahajäetud küün, siis ma lähen sinna sisse, et tunda seda vana lõhna. See on kaotatud paradiis.“
Ta rõhutab, et inimeste tegevused on läinud proportsioonidest välja, aga tegelikult peab kõik olema mõõdukas ja tasakaalus. „Juba ammu on ju hoiatatud, et niivõrd ühekülgne areng, tehnoloogia täiustamine viib katastroofini. Aga kes siis kuulas. Varem rääkis seda läänemaailma vaimne eliit, nüüd räägivad juba ka tavalised inimesed nagu mina. Tehnilise tsivilisatsiooni paradigmas tegutsevad kõik maailma riigid, välja jäävad vaid mõned puhtad loodusrahvad, keda lääne tsivilisatsioon on ahistanud, ajanud nad talumatutesse tingimustesse. Kogu see hingetu tehniline tsivilisatsioon oma gigantsete tööstusettevõtetega on matnud enda alla elava looduse, mis on jumala loodud. Tsivilisatsioon on aga inimese looming ja sellega püütakse nüüd asendada jumala loomingut. Milline ülbus! Mitte kunagi ei tee inimene jumalast midagi paremini, aga ta rikub ja hävitab ära oma keskkonna ja looduse ning teeb sellega lõpu ka enesele. Selle tsivilisatsiooni sümbol on masin, aga elu sümbol on maa, ikoon „Madonna lapsega“. Kuna looduskeskkond on haigeks tehtud, ei looda enam ka suurt kunsti. Inimest vaimustab ja inspireerib looma ju loodus, sest see on nii ilus.“
Mida toob maailmale maoaasta?
Igor Mang on tuntud sünnikaartide tegijana, aga viimastel aastatel ei ole seda enam palju saanud teha. „Inimesed saavad selle kompuutrist ise kätte ja noored oskavad seda teha,“ teab Igor. „Üheksakümnendate alguses oli palju, kes tahtsid kaarte, ja mul on veel mõned vanad kliendid juba sajandivahetusest.“
Mida aga toob üldises plaanis järgmine aasta, maoaasta? „Madu on peaaegu nagu draakon, ainult et ilma tiibadeta. Temal saab olema rohkem tegemist maapealsete asjadega, aga mitte siiski olmeliste huvidega, vaid õpetuslike ideoloogiliste küsimustega: kuidas tuleb siin maa peal elu korraldada, mis tagaks pikemaajaliselt eduka majandusliku tegevuse. Ja kõigepealt – kuidas tulla välja kõikvõimalikest kriisidest, mis maailma on tabanud, sest kuhu sa ka ei vaata, igal pool asjad lonkavad.“
Väga lühidalt öeldes võib juhtuda järgmist: „Aasta esimesel poolel on kõige raskem periood aprilli keskpaigast kuni jaanipäevani. Suured segadused on rahamaailmas, valuutakursid muutuvad, inimesed ei saa aru, mis toimub. Ehmatavad sündmused on ka jaanuari esimeses pooles, kuu teine pool ja veebruar, välja arvatud veebruari viimane nädal, on rahulikum aeg nagu ka märts ja aprilli esimene pool. Kevadel on väga omapärane planeetide seis: Neptuun ja Saturn lähevad kokku. Neptuun on suured veed, Saturn aga mäed, kontinentaalne keskkond. Nii et kevadeks näitab tähekaart suuri uputusi ja maavärinaid. Aasta esimene pool on parem millegi algatamiseks, soodsam ettevõtlusele, ning teises pooles saad tegeleda sellega, mille oled esimeses pooles kätte võidelnud. Aasta teisel poolel, oktoobris, võib olla rahvarahutusi ja valitsuste vahetusi. Üle maailma tuleb juurde vaesust, eriti Eestis. Näen ka, et tulemas on uus ideoloogia, uus väärtuste süsteem, vähemalt teatud ringkondades. Kõige parem kuu paistab olema juuli.“
Kristus Eestis on Taara näoga
Mang peab oluliseks vanade eluväärtuste taastulekut, sest vaimse õpetuse põhiteljeks on ja jääb side loojaga ning sellest tulenevad õiged suhted nii looduse kui ka kaasinimestega. „Vaimsed inimesed saavad aru, et probleem on antud tsivilisatsioonis, kus inimeste huvid on eelistatud loomade ja taimede huvist. Me elame lääne tehnilises tsivilisatsioonis, kus valitseb masin. Enamik inimesi on pandud teenima masinaid, mille vibratsioonid on elusloodusele kahjulikud. Majanduslik kasv on tulnud masinatest, tehnoloogilisest arengust, mis võimaldab veel intensiivsemalt kätte saada maavarasid, mis nüüd on ammendumas. Kuhu sa ei vaata, kõik on proportsioonidest väljas. Esiteks, inimesi on liiga palju maakera võimaluste jaoks. Teiseks, masinaid on liiga palju, üldse tööstustooteid on liiga palju, enamuses veel halva kvaliteediga. Ekstreemsed ilmastikunähtused sagenevad, soojasurma sureb aina rohkem inimesi. Kliimakriis on juba käes, aga kommunikatsioonivahendid uinutavad inimesi suunamudijate pillerkaaridega. See aga näitab, et on ka sotsiaalne kriis, ühiskondliku elu mandumine. Praegune maailm on kaotanud kontakti maaga. Tähed näitavad, et maausk, teisisõnu loodususk, tuleb kuulutada ametlikuks riigiusuks. Kristus Eestis on Taara näoga. See oleks tõeline rohepööre. Taara, avita!“
Igor ütleb, et kuna jumal on elu loonud ja andnud inimesele võimaluse siin maa peal olla, siis peab inimene õppima seda tundma, kus ta on ja mis see on. „Inimeseks olemise väärtus kasvab, kui sa õpid elu tundma selles keskkonnas, kuhu sind on pandud.“
Igor Mangiga ajas juttu Inge Pitsner
Foto: Sven Arbet
