Miks te tegelete just nimelt Ida muusikaga? Kuidas te selle peale tulite?
Kui ma olin veel päris noor inimene, see oli nõukogude ajal, kui elu polnud lihtne ja Ida-kultuur ning muusika olid siis kui vaimse arenemise sümboliks, siis just sel ajal ma tutvusin idamaise filossoofiaga.
Väga tugeva emotsiooni jättis mulle Hazrat Inayan Khani raamat “Sufi sõnum vabast Vaimust”, milles oli peatükk, mis oli pühendatud helidele ja muusikale. Selles räägiti, et kogu maailm koosneb helidest ja helivibratsioonidest. Jutustati, et on peamine heli, millest kõik algas, et seda on vaja otsida ja see ongi määrav Tee. See inspireeris mind väga.
Tasapisi hakkasin ma tegelema erinevate praktikatega ja sealhulgas ka joogaga, kus samuti oli tihe side helidega. Aegamööda hakkasin ma sügavamale sukelduma sellesse teemasse, kogudes erinevat informatsiooni tööst helidega.
Kõik muusikalised otsingud sel ajal olid seotud sellega, kuidas toimib heli inimesele ja kõige tähtsam – kuidas helide abil tulla välja selle aja maatriksist, mis kandis ainult ühte – kommunistliku suunda.
Algul mängisin ma Euroopa muusikat. Sain muusikalise, sealjuures dzässmuusiku hariduse. Samuti tegelesin ma vanaaegse Euroopa muusikaga, keskaja- ja barokkmuusikaga. Kui ma uurisin seda, tuli välja, et ajalooliselt tohutu suurt mõju on sellele avaldanud Ida-muusikakultuur.
Oluline sündmus oli Nõukogude Liidus Ravi Shankar heliplaadi välja andmine 70ndate aastate lõpul. See on kuulus muusik, kes meisterlikult mängib india sitaril. Selles muusikas kuulsin jazz improvisatsiooni vabadust ja Lääne-Euroopa esteetikat. Kuulsin selles muusikas seda sügavat vaimset arengut. Tol ajal ma ei arvanud, et hakkan spetsiaalselt tegelema idamaade muusikaga, kuid juhtus nii, et 80ndate aastate keskpaigaks ma hakkasin tegelema sellega.
Praeguseks hakkan ma mõistma, kui suurt rolli mängisid selles minu sünni juured. Minu esiisad isa liinis olid Türgist ja see annab väga palju tunnetust Ida-kultuurist ja eriti muusikast
Milles on erinevus Ida ja Lääne muusika vahel?
Muusika struktuuri seisukohapealt kasutatakse kaasaegses Euroopa muusikas tempereeritud reastust, mille juures lühimad kaugused helide vahel on pooltoonid. See on vehekaugus musta ja valge klahvi vahe pianino klaviatuuril. Ida muusika aga kasutab mikro-intervalle. Neljandik toone, kolmneljandikku – erinevates traditsioonides erinevalt. Ja selle püüab kohe kuulmisega kinni.
Euroopa muusikas on vaid kaks laadi: mažoor ja minoor, aga Ida muusikas on suur laadide mitmekesisus, mis annavad unustamatu mulje kõlamisest.
Need on kaks erinevat lainet, mis töötavad erinevate muusikaliste matrjalidega. Kusagil lähevad need kokku ja kusagil lähevad jälle lahku.
Euroopa muusikas on samuti harmoonia, aga Ida muusikas on ainult meloodia ja rütm.
Kuidas õnnestub Teil meisterlikult mängida nii paljudel muusikainstrumentidel?
Peamine, millest tasub aru saada on see, et mistahes muusikalised instrumendid on loodud muusika traditsiooni ja kultuuri poolt. Instrument on alati teisejärguline muusika suhtes. On vaja õppida muusikat ja siis jõuad mõistmisele, millised toonid ja aspektid on ühes või teises muusikalises kultuuris, ning läbi milliste pillide need kõige kõlavamalt väljenduvad.
Ma hakkasin tõsiselt õppima Ida muusikat India raagast ja sitarist. Kui ma õppisin India muusikat, selgus, et see on väga lähedalt seotud Ida traditsioonidega ja selleks, et seda mõista, hakkasin ma paralleelselt omandama ka teisi instrumente traditsioonilisest Ida kultuurist, mis mulle meeldisid ja nii tekkis mitmekesisus.
Kui ma hakkasin esinema ja mängisin sitaril, siis kuulajad hakkasid küsima – mis muusika see selline on, millest see koosneb, kuidas seda mängitakse, mis instrument see selline on jne. Selleks et kommenteerida sitari kõla, India muusikat, raagat… tuli välja, et on vaja demonstreerida veel mõningaid teisi muusikalisi kultuure ja traditsioone.
Mulle oli samuti abiks see, et ma ei saanud mitte ainult hea muusikalise hariduse, vaid ka instrumentide juhtimise, mind õpetati õigesti õppima-mängima instrumentidel. Kuna kogu muusika lähtub ühest printsiibist, ühest juurest, siis kõik võtted on universaalsed.
Milles on erinevus elus esitusel ja lindistusel?
Vahe on väga suur. Kui me kuulame elus esitust, siis me võtame vastu muusikat mitte ainult kõrvadega, vaid kogu kehaga. Kui muusik mängib, loob ta heli vibratsioonide voolu, mis hakkavab võnkuma ruumis, õhus ja see mõjutab meid läbi muusikalise instrumendi, muusiku enese, läbi tema mikroliikumiste, läbi peenete kõlade, mida me oma teadlikkusega ei suuda vastu võtta.
Kui me kuulame helilindistust, eriti digitaalset, toimub filtreerimine ja on raske öelda, mis lõpuks järele jääb. See ei saa edasi anda elu, aga sellele vaatamata me saame informatsiooni.
See on sarnane sellega, kui me võime tulla muuseumisse ja näha seal näiteks teekannu, mis näeb klaasi taga väga ilus välja. Me võime terve tunni seda imetleda, kuid me ei saa sellest välja valada teed.
Lindistuse kuulamine on just selline muuseumi kogemus. Elus muusikat kuulata – see on unikaalne kogemus, sest esitaja on alati seotud mingi kontekstiga, kultuurilise energia-informatsiooniga. Loomulikult annab edasi elav esitus palju informatsiooni, mis võetakse vastu meie poolt alateadlikult, läbi inimese.
Mis on resonantne kõlamine?
Resonantse kõlamise kool – see on koorekiht sellelt, mis ma alla kriipsutasin oma erinevate muusikatraditsioonide õpingutes. Selgus, et kogu Ida muusika põhineb vokaalil. Loetakse, et on võimatu instrumendil kõlada, kui sa ei valda häält ja laulmist, sest muusika juurdub inimeses, maailmas ja see luuakse läbi tema hääle helivibratsioonide isegi siis, kui ta mängib muusikalisel instrumendil.
Kaugetel iidsetel aegadel formeerus muusika läbi vokaalkunsti, seepärast paljud kaasaegsed Ida instrumendid, näiteks India sitar, imiteerivad häält. Kõik tehnilised võtted on suunatud sellele, et luua seda, mis kõlab hääles.
Ida muusika on vaimselt orienteeritud ja alati on resonants seotud loodusega või mõne vaimse ilminguga.
Sõna resonants tuli prantsuse keelest ja seda võib tõlkida kui “vastukaja”. Resonants – see on vastukaja ja resonantne kõlamine – see on kõlamine, kui sa laulad, kõlad ja midagi hakkab vastu kajama välismaailmas või sisemaailmas.
Selleks, et luua resonantne kõlamine, on vaja avada resonantsid eneses. Nende juured on inimese energeetikas, psüühikas ja samuti kogu kehas. Just nimelt mitte resonaatorid, vaid resonantsid. Resonaatorid tugevdavad kõlamist ja annavad tämbrile värvingu, nagu süvedid muusikainstrumentides. Aga resonants – need on sisemised vibratsioonid, mis sünnivad inimese erinevates kehaosades ja annavad sisemise täienduse ja värvingu kõlale.
Resonants, see on vastukaja, aga resonaator tugevdab seda vastukaja, sest me ju laulame, kõlame ja räägime just nimelt seepärast, et keegi seda kuuleks. See võime me ise olla või keegi teine, kelle poole me pöördume. Tähtis on esile kutsuda vastukaja, resonants, resonantne suhtlemine.
Ida süsteemi musitseerimine õpetab, et kõik maailmas koosneb vibratsioonidest, heli sagedustest. Igal sagedusel on oma karakter, mida võib inimene taasluua häälega. Taasluues seda või teist kõla, inimene siseneb sellesse või teise resonantsi ja hakkab koos sellega vibreerima.
Resonantsi printsiip oli teada juba kaugetel iidsetel aegadel ja on põhiliseks maagiaks paljudele rahvastele, kus eksisteerib sarnasuse printsiip. See tähendab et ühed asjad tõmbuvad teiste poole sarnasuse printsiibi alusel. Näiteks punane värv läheb punase juurde jne.
Kuidas te kasutate seda oma igapäeva elus?
Resonantse kõlamise kool on üles ehitatud sellele, et on olemas resonantsi printsiip ja printsiip helide vastavusele, see tähendab, et teades heli vasteid, me võime luua ühtesid või teisi efekte.
Veel iidsetel aegadel oli juba avastatud helide vastavus siseorganitele, energeetilisele süsteemile, meridiaanidele, punktidele, psühholoolistele seisunditele. Need on täpselt kindlaks määratud helid, mida inimene saab hääldada ja need hakkavad toimima inimese poolt valitud struktuurile, omadustele või objektidele.
Nagu laulja, ma võin töötada oma keha resonaatoritega. Näiteks rinnaresonaatorit võib aktiveerida heliga A. On samuti SAN kõlamine, millega me samuti lauldes või hääldades aktiveerime rinna resonantsi.
Tervise heaks võin ma läbi töötada oma mingid kehaosad helivibratsioonidega, võttes maha pingeid ja vabastades plokeeringuid. Kui ma tegelen muusikalise kõlamisega, hääle kõlamisega, siis ma vabastan need helilained, annan neile võimaluse ilmuda, ärgata ja liikuda selles suunas, mille ma valin.
Ma olen kogunud suure hulga materjali helide vastavusest, mille tõin harjutuste süsteemi, mida ma nimetan Resonantse kõlamise kooliks ja meeleldi jagan oma teadmisi seminaril “Muusikaline maailma pilt” Tallinnas. Seal ja samuti kontserdil on võimalus kuulata elusat kõlamist paljudel idamaistel instrumentidel.
Sergei Hassanoviga vestles Lilia Märtmaa www.helid.ee
19. veebruaril Tallinnas, Tervendavate helide keskuses toimub Sergei Hassanovi kontsert “Idamaine muusikateraapia“
20.-21. veebruaril seminar “Maailma muusikaline pilt”. Vaata lisa: www.seminar.helide.org
Vaata ka videot resonantshelidest:
