Kuidas valmistatakse homöopaatilisi ravimeid?
Homöopaatias tarvitatavad ravimid pärinevad mitmest algainest. Enamikku neist valmistatakse taimedest, kuid kasutatakse ka mineraale ning mõned ravimid on valmistatud isegi putuka- või ussimürgist ja muudest toksilistest ainetest. Mürgiline päritolu ei pruugiks ärevust tekitada, sest homöopaatilisi ravimeid lahjendatakse sellise astmeni, et igasugune hädaoht kaob.
Ravimite valmistamine
Sarnasuse seaduse kohaselt võib kõige tugevamaid mürke muuta samaväärselt tugevaks ravimiks. Homöopaatia isaks peetav Samuel Hahnemann avastas ja kasutas umbes sadat ravimit, kuid tänaseks on kirjeldatud umbes kahte tuhandet ravimit.
Aine muutmine kontrollitud energiat sisaldavaks ravimiks toimub asjatundliku protsessi käigus, mida tavaliselt sooritab homöopaatiaapteek või spetsiaalne tehas, kuid lihtsamaid ravimeid saab ka kodus ise valmistada.
Homöopaatiliste raviminte valmistamise protsessi nimetatakse potentseerimiseks, mis koosneb vaheldumisi kahest põhiprotseduurist – lahjendamisest ja energeetilisest loksutamisest.
Ravimit ostes näete selle nimetuse järel numbrit, mis on näiteks 6 või 30, 200 või isegi 1 M (1000). Mõnikord järgneb numbrile täht c, mis tähistab sajandikku. Number väljendab potentsust ehk korade arvu, kui palju on ravimit lahjendatud.
Ravimit valmistatakse algaine tinktuuri lahustamise teel. Sajandikskaalal tähendab kuues potents, et originaalainet on lahjendatud 6 korda, kasutatdes iga kord lahjendamiseks üht osa sajast. Tulemusena saadakse ravim, mis sisaldab miljondiku osa algainet. Selles lahuses leidub täiesti minimaalselt algaine molekule ning, kui potentsi tõstetaks määrani 12x, ei jää neid üldse enam järele. Siiski – mida suurem potents (ehk lahjenduste arv), seda tugevam tundub olevat ravimi toime. See võib olla hämmastav, kuid peab meeles pidama, et homöpaatia on ennekõike mitte füüsiline, vaid energiaravim.
Iga lahjendamise vahel ravimit loksutatakse. Valmistamiseks kasutatavat katseklaasi raputatakse ägedalt või klopitakse korduvalt. On ehk huvitav teada, et vanasti klopiti ravimi katseklaasi nahkköites piibli peal. Kloppimine on väga tähtis toiming, mis kindlustab energia eraldumise ja edasikandumise algainelt ravimisse. Kui potentseerimine on sooritatud, säilitatakse ravimit alkoholis, kust lisatakse mõni tilk purgikesse, milles on piimasuhkru tablietid, kuulikesed või salv. Peale seda on ravim kasutamiskõlblik.
Ravimite tegemine kodustes tingimustes
Kindlasti pole homöopaatiliste ravimite tegemine kodus sama tõhus kui spetsiaalselt selleks ettenähtud apteegis või tehases. Kuid siiski on võimalik lihtsamaid vahendeid ise valmistada. Eriti näiteks igapäevaseid esmaabivahendeid külmetuste, nohu, köha, allergia jms vastu. Maksimaalselt võiks koduseid homöopaatiaravimeid valmistada kuni potentsini 30c, sest edasi ei ole võimalik enam kvaliteeti garanteerida. Põhimõte valmistamiseks on sama, mis professionaalsete valmistamiste puhul, kuid on rida väiksemaid nippe, mille osas oskavad soovitusi anda professionaalsed homöopaadid.
Isetehtud homöopaatiavahendid annavad vabaduse teha just neid ravimeid, mida hetkel vaja on, sõltumata professionaalse homöopaatiaabi kättesaadavusest. Samuti on isetehtud tooted tasuta ning lisaks muule kaasneb ka isetegemise ja avastamise rõõm.
Homöopaatiliste allergiaravimite tegemisest tuleb juttu pühapäevases Alkeemia õpitoas: “Õpime ise homöopaatilisi ravimeid tegema – allergiast ja suveputukaist priiks loodusravi ja homöopaatiaga”
Kokku kirjutanud Alkeemia.ee
Kasutatud kirjandus: Robin Hayfiled “Tervis ja hea enesetunne” ja “How to make your own homeopathic remedies in a short time”
