Sa võid sisimiselt olla teise inimesega kooskõlas ja ta võib sulle meeldida, kuid kui see inimene jätkab oma rollimänge ja sina juba tunned ennast sellisena nagu tõeliselt oled, siis sa ei taha enam oma energiat tühjalt kulutada (kuulata tühja jutu, kuulujutte, süüdistusi, kaebusi, pretensioone jne.). Siis kaob vastastikune mõistmine, tekib paus suhtlemises ja sa oled praktiliselt üksi iseendaga.
Väga paljudele on tuttav selline seisund, kui enam ei taha kuulata sõbranna lobisemist või tagarääkimist. Aga ära muretse, et sa kogu eluks jäädki üksi. Kui sa muutud tugevamaks, juurdud oma heaolus ja tänulikkuses, siis kindlasti voolab see omaette olemise faas teise faasi. Kui sa õpid ennast selgelt kuulama, püsid pidevalt oma vaimses tasakaalus, kui sul puudub igasugune soov kedagi muuta, kellelegi midagi selgitada või tõestada – sa lihtsalt teed nii, nagu tunned ilma igasuguste seletusteta, siis sa muutud täiesti õnnelikuks olles iseendaga ja inimesed hakkavad sind jälle huvitama.
Aga selleks anna endale aega, ära kiirusta ega sunni end tagant.
Allikas: Alexis Varnumi raamatute „Uus reaalsus„ ja „Armastus ja suhted uues reaalsuses“ kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt.
