Kui pööran pilgu ja kõrva oma hinge poole kindla sooviga teda kuulata, hakkab mu hing minuga rääkima. Hinge kuulamisest võib saada eluviis, ja nõnda see peabki olema. Kuulatades oma hinge ja tehes valikuid selle põhjal, märkan peagi, kuidas mu elu valgub sellesse voolusängi, kus mul on hea olla. Seal on mu oma sisim ja väline elu teineteisega kooskõlas. Siis elan ma mitte kellegi teise, vaid omaenda elu.
Hinge kuulamine pole kerge ülesanne. Tavaliselt tahab meid ümbritsev keskkond, et elaksime nagu kõik teised: tavapäraselt. Me ei tohi eralduda massist ega teha julgeid otsuseid.
Hinge kuulamine viib kaunis ruttu lahkhelideni tööandja, abikaasa, sõbra, bürokraatide, ühiskonna ja kirikuga. Hing ei jää kunagi rahule harjumuspärasega vaid selleks et säilitada turvalisuse tunnet. Hing on valmis loobuma sellest turvalisusest, mille ta saab, kui vaid teeb nõnda, nagu teised temalt ootavad.
Niisiis on hinge kuulamine suur julgustükk. Julgust läheb tarvis hirmuga toimetulemiseks. Mu hing on mind mitu korda seadnud sääraste valikute ette, et mu esimene reaktsioon on olnud kabuhirm. Need valikud on olnud näiteks abielulahutus, turvalise töökoha hülgamine ja hullupöörase unistuse teokstegemine.
Hirmuäratav tunne on astuda maastikule, kus pole sissetallatud teeradu. On hirmuäratav söösta alla kosest, kui tead, et kolakad on möödapääsmatud.
Inimese elu muutub alles siis, kui tema käitumine muutub. Hea plaan üksi ei muuda midagi, kuid see võib paremal juhul olla samm muutuste suunas. Hing kutsub meid kõiki üles elama sügavamat, julgemat, rikkamat ja tõelisemat elu.
Allikas: Tommy Hellsten “Võidujooks ajaga”, kirjastus Pilgrim
Loe lisaks: Anthony Robbins: meil on piisavalt aega, kui me seda õigesti kasutame
5 nõuannet Anthony Robbinsilt, kuidas asuda juba täna oma elu positiivses suunas muutma
