Hetkega polnud ma enam üksi, vaid mind saatis lähedal kõrval veel keegi, kes üha sügavamale minusse põimudes järjest enam olulisi sõnumeid vahendas.Esmakordselt võttis ta minuga ühendust kaks aastat enne lapseootele jäämist.Viibisime abikaasaga parasjagu Keenias ühes savannis, kus sõitsime läbi 2000 kilomeetrit, et metsikuid loomi vaadelda ja ürgset loodust imetleda. Kui enamiku inimeste unistuseks oli kohata haruldasi ninasarvikuid, siis meie tahtsime kindlasti näha maailma kiireimat maismaalooma gepardit, kes võib lühikesel distantsil (kuni 400 m) saavutada kiiruse 120 km/h.Millegipärast gepardeid meie teele ei sattunud ja aeg lendas neid taga otsides sedavõrd kiirelt, et me ei pannud tähelegi, kuidas olime väsimust tundmata juba 700 kilomeetrit lahtise katusega minibussis püsti seisnud.Järsku tundsin ma kellegi sooja paitust oma paremal põsel ja õrna sosinat kõrvas: “Viissada meetrit otse, pöörake rajalt paremale, veel natuke edasi ja paremat kätt on üksik roheline põõsas.”Tundus uskumatu, aga enne, kui kogu sõnum mulle pärale jõudis, hakkaski meie autojuht omal initsiatiivil nimetatud rada pidi sõitma, kuigi suundi, kuhu pöörata, oli teel teisigi.Sellest hetkest hakkasin pingsalt jälgima teeservi, otsides seda põõsast keset lagedat välja. Ja ennäe imet, seal ta oligi – üksik roheline põõsas.Palusime autojuhil kiirelt peatuda, kuigi gepardit ei paistnud kusagil.
- Varia
- 10.12.2019, 09:55
Hing on kohal
Kui mu tütre hing ühendus minu hingega, sai temast mulle omamoodi vaimne teejuht. Ta hakkas minuga aktiivselt suhtlema ja mul oli väljaspool füüsilise reaalsuse piire teda lihtne kuulata. Ma ei pidanud temaga suhtlemiseks ennast erilisse seisundisse viima, vaikusesse eralduma või eelnevalt mediteerima. Tema hääl, ta sõnumid ja vastused ilmusid selgelt mu pähe, piltidena silme ette, infona mu tundesse ja tajuvälja, teinekord ka numbrite, muude märkide või sümbolite kujul mu vaatevälja, kirjutab Ilona Karula lehel Algolemus.com.
