"Sini-must-valge lipp on looduslike pühapaikadega seotud oma sünnist peale," seletas pärandi uurija ja tutvustaja, Hiite Maja juhataja, Ahto Kaasik. "5.06.1884. pühitsesid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed esimese sini-must-valge lipu Otepää Pühajärve ääres tema püha veega. EÜSi toonase esimehe Peeter Hellati sõnul sõideti lipu pühitsemiseks pühale maale ja lipp pühitseti Taara nimel kogu eesti rahvale. "Taara vaim, kes Eesti rahvast senini kõigest viletsusest hoolimata elul on hoidnud, olgu silmapilgul ja ka edaspidi meie kaitsjaks," ütles Peeter Hellat lipu pühitsemisel," rääkis Kaasik.
“Enne teist maailmasõda oli tavaks tähistada sini-must-valgete ja samuti seltside ning kaitseliidu malevate lippude all rahvuslikke tähtpäevi looduslikes pühapaikades. Toonastest ajalehtedest võib lugeda, kuidas tähtpäevadel kogunesid tuhanded inimesed lippude all hiitesse tuld tegema, kõnesid pidama, laulma ja tantsima. Selliseid pühi peeti Virumaal Tammiku ja Ebavere hiies, Tartumaal Ervu ja Terikeste hiies ja paljudes teisteski paikades.Nõukogude kord keelustas meie rahvuslipu ja kustutas paljude eestlaste hiiemälu.
