Fotograafina tegutseva autori sõnul õnnestus tal tabada hetk, kui muidu rohekas järv oli muutunud värske jääkaane all sinavaks. Droonilt avanenud vaade võttis sõnatuks. “Kirjeldamatu ja õnnelik tunne oli. Selles oli kõike. Kes pilti teevad, loodust jälgivad need teavad, et selleks on õnne ja õiget hetke vaja – hetk möödub kiiresti, teinekord väga kiiresti” ütles Margus Vilisoo.
Kuvavõistluse hõimurahvaste auhinna võitis folkloristi ja rahvalauliku Nikolai Anisimovi foto “Eru karon”, millel on kujutatud udmurdi noormeeste meheks vastuvõtmise kombetalitust. Kuva on jäädvustatud 2017. a Venemaal Tatarstanis Agrõzki rajooni Varkled-Bodja küla hiie juures.
Kuvavõistluse noorte auhinna võitis Tallinna Rahumäe Põhikooli 4. klassi õpilane 10-aastase Moon-Lee Pajula foto “Hiiepärna juures Ilumäel”.
Esimesed kolm auhinda võitsid vastavalt 1000, 300 ja 200 eurot. Lisaks jagatakse auhindadena välja sündmuste, koolituste ja turismitalude külastusi, kirjandust jm. Kokku auhinnati 19 fotot, millega saab tutvuda SIIN.
Tänavu 10. korda toimunud kuvavõistlusest võttis osa 123 inimest vanuses 9-67 aastat. 540 võistlustööl on jäädvustatud pühapaiku lisaks Eestile 7 riigis: Soomes, Venemaal, Valgevenes, Gruusias, Hispaanias, Küprosel ja Austraalias. Piltidel võib näha ka 13 uurali rahva pühapaiku. Võidukuvad valis välja kolmeliikmeline hindamiskogu: loodusfotograaf Arne Ader, kunstnik Epp Margna ja loodusajakirjanik Helen Arusoo. Võitjate pidulik autasustamine toimub 2.12.2017 kl 13 Tartus Eesti Rahva Muuseumis Jakob Hurda saalis. Oodatud on kõik huvilised.
Palvetamiseks, andide toomiseks, ravimiseks ja teisteks kombetalitusteks mõeldud põlised pühapaigad on eesti jt uurali rahvaste maastikul ja kultuuris olulisel kohal. Pühapaikadega seotud vaimne pärand on hõimurahvastel sarnane. Samas ühendab see pärand meid ka maailma teiste loodust austavate põlisrahvastega. Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on pühapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad.
Kuvavõistluse peaauhinna võitnud fotol jäädvustatud Kaali Pühajärv on looduskaitse all ka täna. Viimaste uuringuandmete põhjal langes Kaali meteoriit maale vähemalt 3600 a eest ning tekitas 110 m läbimõõduga ja enam kui 20 m sügavuse kraatri. Sündmus jättis jälje ka ümbritsevate rahvaste kultuuri. Põleva taevakivi ehk päikese langemisest kõnelevaid vanu laule on talletatud nii Eestis kui naabermaades. 13. saj alguses valminud ja Eesti alasid käsitlev Hendriku Liivimaa kroonika kirjutab, et saarlaste suur jumal Tharapita sündis Virumaal metsaga kaetud pühal mäel ja lendas sealt Saaremaale. Lennart Meri arvates jutustab see pärimus meteoriidist, mis lendas üle Virumaal asuvast Ebavere hiiemäest ning langes maale Saaremaal Kaalis.
Kuvavõistlust korraldavad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Hiite Maja SA ning Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda. Võistlust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fondi Aleksander Heintalu ja Elo Liivi Fond, Kehrwieder, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Võro Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Tihuse hobuturismitalu, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Alar Krautmani Terviseakadeemia, Viru Folk, Roheliste Rattaretk, Looduse aasta foto, Muraste Looduskool, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool, Mooska talu, Tagavälja talu, SA Kalevipoja Koda, Eesti Trükimuuseum, Siniallika trahter, kirjastus Pegasus, Maarja looduskosmeetika, Marit Õunapuu keraamika ning meestelauluselts LÜÜ-TÜRR.
Kõik võistlusel osalenud kuvad on näha SIIN.
Allikas: Maavald.ee
