Midagi pole leitud, aga midagi ei saa ka välistada. Niisuguste tulemustega lõppes Euroopa tuumauuringute keskuse esitlus, millelt osakestefüüsika maailm ootas uudiseid kõige innukamalt otsitud osakese Higgsi bosoni kohta.
Euroopa tuumauuringute keskuse peadirektor Rolf Heuer kutsus lõppsõnades kõiki mõistlikkusele, öeldes: “Me ei ole seda leidnud, aga me pole seda ka välistanud.”
Šveitsi ja Prantsusmaa piiril töötav maailma kalleim (hind: 6,5 miljardit dollarit) teadusaparaat suur hadronite põrguti on ehitatud eeskätt selleks, et kontrollida, kas osakestefüüsika standardmudelis esinev seni leidmata, kuid eelduste kohaselt kõigile teistele massi andev osake Higgsi boson üldse eksisteerib.
Selle olemasolu pakkus välja briti füüsik Peter Higgs 1964. aastal, püüdes selgitada, miks W- ja Z-bosonitel on mass, samas kui footon on ilma massita.
Põrguti juures teineteisest sõltumatult töötavad ATLAS ja CMS eksperimendid on leidnud küll huvitavaid märke, mis võivad viidata Higgsi bosonile, kuid kinnitamiseks napib andmeid.
Kuigi suvise esitlusega võrreldes oli tulemuste analüüsis kasutatud andmehulk oluliselt suurem, ei saa nende põhjal öelda siiski midagi põhjapanevat.
Tänase ürituse üks põhisõnumeid oli, et kui Higgsi boson on olemas, siis peaks ATLAS eksperimendi tulemuste põhjal jääma selle mass 116-130 gigaelektronvoldi vahele. CMS eksperimendi senised tulemused pakuvad massivahemikuks 115-127 gigaelektronvolti.
Kui Higgsi boson on olemas, siis eksisteerib see väga lühikese ajavahemiku ning võib laguneda mitmel eri moel. Eksperimendid otsivadki nende lagunemisjälgede märke, mitte osakest ennast.
Mitmed mõõtmised on osutanud massivahemikule 124-126 gigaelektronvoldi vahel.
ATLAS eksperimendi tulemusi esitlenud Fabiola Gianotti märkis, et neile on viimastel nädalatel silma jäänud massivahemik 125 gigaelektronvolti. Tema sõnul võib siin põhjuseks olla lihtne taustavõnkumine, aga ka midagi palju põnevamat. “Midagi ei saa praegu järeldada. Vaja on rohkem andmeid ja rohkem uurimistööd, aga kui arvestada seda, kui hästi on põrguti sel aastal töötanud, siis pole vaja kaua oodata. Me suudame selle mõistatuse lahendada 2012. aastal.”
CMS eksperimendi tulemusi esitelnud Guido Tonelli märkis, et ka nende tulemused viitavad samale massivahemikule ning lisas, et täpsem analüüs ja lisaandmestik võimaldavad tuleval aastal vastuse leida.
Senine andmestik põhineb 500 triljoni prootoni kokkupõrkel. Tuleva aasta lõpuks loodetakse koguda praegusest neli korda suurem hulk andmeid.
Autor Villu Päärt
