Euroopa tuumauuringute keskuse peadirektor Rolf Heuer kutsus lõppsõnades kõiki mõistlikkusele, öeldes: “Me ei ole seda leidnud, aga me pole seda ka välistanud.”Šveitsi ja Prantsusmaa piiril töötav maailma kalleim (hind: 6,5 miljardit dollarit) teadusaparaat suur hadronite põrguti on ehitatud eeskätt selleks, et kontrollida, kas osakestefüüsika standardmudelis esinev seni leidmata, kuid eelduste kohaselt kõigile teistele massi andev osake Higgsi boson üldse eksisteerib.Selle olemasolu pakkus välja briti füüsik Peter Higgs 1964. aastal, püüdes selgitada, miks W- ja Z-bosonitel on mass, samas kui footon on ilma massita.Põrguti juures teineteisest sõltumatult töötavad ATLAS ja CMS eksperimendid on leidnud küll huvitavaid märke, mis võivad viidata Higgsi bosonile, kuid kinnitamiseks napib andmeid.Kuigi suvise esitlusega võrreldes oli tulemuste analüüsis kasutatud andmehulk oluliselt suurem, ei saa nende põhjal öelda siiski midagi põhjapanevat.Tänase ürituse üks põhisõnumeid oli, et kui Higgsi boson on olemas, siis peaks ATLAS eksperimendi tulemuste põhjal jääma selle mass 116-130 gigaelektronvoldi vahele. CMS eksperimendi senised tulemused pakuvad massivahemikuks 115-127 gigaelektronvolti.Kui Higgsi boson on olemas, siis eksisteerib see väga lühikese ajavahemiku ning võib laguneda mitmel eri moel.
- Varia
- 16.12.2011, 13:00
Higgsi bosoni otsingud: ei midagi kindlat
Midagi pole leitud, aga midagi ei saa ka välistada. Niisuguste tulemustega lõppes Euroopa tuumauuringute keskuse esitlus, millelt osakestefüüsika maailm ootas uudiseid kõige innukamalt otsitud osakese Higgsi bosoni kohta.
