Heliteraapia on välja kasvanud muusikateraapiast, kuid on oma ülesehituselt lähedasem ikkagi teraapiale, kui muusikale. Tavaliselt asetab heliterapeut kõlapulgad inimese peamistele liigestele ja mängibki inimest nagu instrumenti. Kuulmise kaudu kanduvad helivõnked inimese kehasse. Helides peituv tasakaalustava energia informatsioon suunatakse täpselt sinna, kus seda kõige rohkem vaja on.
Helide korrastav ja raviv mõju on seotud (sarnaselt teiste loodusravi meetoditega nagu akupunktuur, homöopaatia jt) protsessi käigus tekkivate energeetiliste võngetega. Helil on resonants kogu kehas. Algelementidest on heli seotud eetriga, eeter omakorda loob ruumi. Seega muudab heli ruumi omadusi meis ja meie ümber.
Helid ümbritsevad meid igal pool ja mõjutavad meid olenemata meie tahtest. Nende mõju võib olla nii harmoniseeriv kui ka hävitav (näiteks riidlemine ja enamus TV-st tulevaid helisid). Arukas oleks helide maailmaga koostööd teha nii, et paraneks elukvaliteet, mitte vastupidi. Heliteraapias kasutatavad instrumendid on tšakrafon (kõlapulgad, komplektis 20 tk) ja helitoru (wah-wah toru), mida nimetatakse ka energeetiliseks tolmuimejaks. Pillide kõlad põhinevad helil C1, mis võrdub 256 Hz / A1 = 432 Hz.
Dr Lew Childre Ameerika Südamematemaatika Instituudist on avastanud, et armastuseenergiaga täidetud südame baasvõnkesagedus on 8 Hz. See on ka Maa peamine resonantssagedus, samuti ka inimaju alfa-lainete võnkesagedus, mis esindab lõdvestunud ning meditatiivset teadvustasandit. Iga tšakrafoniga mängitud toon on küllastunud baassagedusega 8 Hz pärineva informatsiooniga, millega inimene vahetult resoneerub.
Maailmakuulus opiaatretseptori avastaja Candace B. Pert on oma raamatus “Kõik, mida on vaja teada, et tunda end jumalikult” kirjutanud muusika tervendavast mõjust järgmist: “Muusika, mis on kindlat mustrit järgiv vibratsioon, resoneerub otse retseptoritega, toimides samamoodi nagu ravim. Nootide vibratsioon erutab retseptorit ja käivitab rakutegevused, mõjutades otseselt emotsioonimolekule ning täidab need energiaga, paneb kehamahlad liikuma. Need molekulid ei vibreeri mitte üksnes selleks, et põhjustada kogu kehas muutusi, nad ka kuulevad üksteist rakukommunikatsiooni psühhosomaatilise võrgustiku abil. Niisiis ei kuule me mitte ainult kõrvadega, vaid ka iga viimase kui retseptoriga igal kehameele rakul. Me sõna otseses mõttes koosneme muusikast”.
Millist kasu võib saada heliteraapiast?
Heliteraapiasse võib pöörduda inimene, kes tajub endal järgmisi sümptomeid:
– peavalu, migreen;
– liigese- ja lihasvalu, seljavalu;
– hirmud, rahutus, unetus;
– krooniline väsimus ja ärrituvus;
– stress ja selle tagajärjed;
– kõrvade tinnitus, tasakaaluhäired, jne.
Kuidas näeb välja heliteraapia seanss?
Iga terapeut loob oma käekirja ja meetodi samade vahenditega töötamisel. Minu poolt läbiviidav heliteraapia seanss kujutab endast teadliku keha protsessi, mis keskendub keha sümptomitele. Sellise seansi ülesehituses on oluline esimene osa, kus selgitan välja kliendi probleemi, järgmiseks toimub helidega lõõgastusprotsess ja kolmas kolmandik on saadud kogemusega töötamine. Sügava lõdvestuse eesmärgiks, helide kaasabil, on lubada ratsionaalsel mõistusel puhata. Lõõgastusprotsess võib üles tuua füüsiliste/psüühiliste sümptomite taga olevaid sümboolseid kujundeid. Sama teeb meiega ka meie alateadvus, kui näeme und. Selle sümboolse materjali läbitöötamine annab energiat ja julgustust tervenemisprotsessile. Sümptomite taga pinnale tulnud mahasalatud minaga tutvumine, võib viia elumuutvate tulemusteni. C.G. Jung oli kõige läbinägelikum seletamaks sümbolite võimsat rolli nii teadlikes kui alateadlikes maailmades.
Psühhoterapeut Pille Teearuga ajas juttu Maria Lepmaa
