Silmas tuleb pidada seda, et inimese keha toodab kindlatel hetkedel ööpäevast kehas enam kortisooli, kui teistel. Kortisool on neerupealistes sünteesitav steroidhormoon, mis näiteks stabiliseerib vererõhku. Neil hetkedel, kui keha rohkem kortisooli sünteesib, pole õige aeg kofeeini tarvitada.
Kofeeini mõju on kehas kõige paremini tunda siis, kui organism on eelnevalt puhanud – näiteks saanud korraliku kaheksatunnise uinaku ajal taastuda, kirjutab Bloomberg. Organism ei suuda tarvitatavast kohvijoogist maksimumi võtta, kui keha on kurnatud.
Kõige ergastavamalt mõjub kohv siis, kui seda juua vahetult enne intensiivsema mõttetöö algust – enne ajurünnakut töö juures, kirjutamise juurde asumist jne.
Forbes’i ajakiri avaldas lihtsa joonise, millele on märgitud kõige sobivamad ajad kohvi joomiseks.
Allikas: Kasulik.delfi.ee
