Neurolingvist ja -semiootik Tatjana Tšernigovskaja on filoloogia- ja bioloogiadoktor, professor ning Sankt-Peterburi riikliku ülikooli kognitiivsete uuringute laboratooriumi juhataja, kes tegeleb aju, teadvuse ja alateadvuse, psüühika ja tehisintellektiga. See naine on puhas kuld! Siin käputäis tema mõtteid.
1. Aju pole mitte üksnes neuronite võrgustik, vaid võrgustike võrgustike võrgustik.
Ajus on infot 5,5 petabaiti ehk 3 miljonit tundi videomaterjali ehk 300 aastat vahetpidamatut vaatamist. (1 petabait=1024 terabaiti, 1 terabait=1024 gigabaiti, 1 gigabait=1024 megabaiti).
2. Me vaatame silmadega, aga näeme ajuga.
3. Aju teeb otsuse 30 sekundit enne, kui inimene seda teadvustab. Ja ajutegevuse jaoks on 30 sekundit tohutu ajahulk. Kes siis lõppkokkuvõttes otsustab, inimene või tema aju?
4. Aju – see on uskumatult võimas asi, mida me eksikombel miskipärast “minu ajuks” kutsume, ehkki meil pole selleks absoluutselt mitte mingisugust alust.
5. See, et aju asub koljus, ei anna õigust nimetada teda “minu omaks”. Ta on meist võrreldamatult võimsam. Jah, aju ja sina olete erinevad. Inimesel ei ole võimu aju üle, sest see teeb otsuseid iseseisvalt. Mõistus mängib meile aga ühe triki – aju teeb otsused, ja üldse kõik, ise, aga saadab inimesele signaali: rahune maha, kõike tegid sina, otsustasid sina.
6. Peaga tuleb tööd teha – see päästab aju. Mida rohkem teda töös hoida, seda kauem ta kestab. Targad elavad kaua.
7. Avastada ja leiutada ei ole võimalik plaani järgi. Tõsi, on üks oluline lisandus – avastused tulevad sellisesse mõistusesse, mis on ette valmistatud. Mendelejevi tabel ei ilmunud vaimusilmas mitte tema köögitüdrukule. Mendelejev töötas selle kallal kaua, aju mõtles edasi ja lihtsalt “sähvatas” unes. Ma ütlen selle kohta nii: Mendelejevi tabelil sai kogu loost villand ja nii ta otsustaski end oma täies ilus Mendelejevile ilmutada.
8. On olemas mõistus, on olemas intellekt, mis on midagi muud kui mõistus ning on olemas selline väheuuritud asi nagu tarkus – oskus mitte pinnapealselt, vaid sügavuti näha maailma ja võtta sealt infot, mis on tõliselt oluline.
9. Ajul on keha: kõrvad, käed, jalad, nahk – ta mäletab huulepulga maitset, ta mäletab, mida tähendab “peopesa sügeleb”. Keha on tema lahutamatu osa. Arvutil niisugust keha pole.
10. Me sünnime kõige võimsama kompuutriga. Aga temasse on vaja installeerida programme. Mingisugused seal juba on, aga midagi on vaja juurde lisada. Ja seda teete te kogu elu kuni surmani. Aju ketrab kogu aeg – te ju kogu aeg muutute, häälestute ümber.
11. Aju petab meid. Tuletage meelde hallutsinatsioone. Inimest, kes neid näeb, pole võimalik veenda vastupidises. Tema jaoks on need sama reaalsed, nagu minu jaoks klaas selle laua peal. Aju ajab tal pea segamini, andes sensoorset infot, et hallutsinatsioon on reaalne. Nii et mis alus on meil arvata, et see, mis praegu toimub, leiab aset tegelikkuses, mitte aga meie hallutsinatsioonis?
Tatjana Tšernigovskaja koduleht.
Kes vähegi vene keelt oskab, vaadaku ja kuulaku videosid selle targa naise loengute või intervjuudega. Oskust rääkida keerulistest asjadest arusaadavalt ja mõnusalt on vähestel.
Videot saad vaadata SIIT.
Allikas: Makarikamaa.wordpress.com
