Pärast mõtlustamist ja vaimseid harjutusi tuleb tegutseda “karmameistrina”.
Kui mõtisklused põhjuse ja tagajärje seoste ja elu väärtuse üle aitavad meie meelt ja motivatsiooni hea karma suunas pöörata, siis järgmise sammuna soovitatakse tiibeti vaimsetes traditsioonides tekkinud “iha” hea karma järele tegudega ellu rakendada.
Seda nimetatakse arginöndroks või karmajoogaks ning seisneb lihtsalt väljendudes kõigile head tegemises. Pealtnäha lihtne, kuid sisuliselt võib suures tuhinas tekkida ideede kriis ning tarkusemeele puudumisel ka äraspidised tulemused. Groteskse näitena võib öelda, et vaevalt ennast kaotanud vanakese üle tee talutamisel, kui ta tegelikult sinna minna ei plaaninud, või tänulikule viinaninale pudeli kinkimine helget karmat loob.
Nõnda on tiibetlaste iidsetesse tekstidesse salvestatud konkreetsed juhised igapäevaelu vaimse praktika teenistusse rakendamiseks ja hea karma loomiseks. Nendest tänapäevases vormis on tiibetlasest arst ja vaimne meister dr. Nida Chenagchang lühendatult välja toonud järgmised:
– Osalege heategevusprojektides, eriti neis, kus aidatakse vaeseid ja haigeid. Tähtis ei ole summa, vaid selle tegevuse järjepidevus.
– Leidke võimalusi päästa elusid – mitte ainult inimeste, vaid ka loomade omi. Valu puhkemine on kõigile olenditele kõige keerulisem aeg. Sel hetkel abi pakkumine on hüvanguks mõlemale poolele. Loomad pole vähem tähtsad, sest meil võivad küll olla erinevad kehad, kuid meid kõiki ühendab see, et meil on ELU. Hingame ja elame ühtemoodi ning inimese sarnase intelligentsi puudumine ei tähenda, et nende elu oleks vähem väärtuslik. Soovitatakse kord kuus või igal aastaajal teha midagi kalade, kasside, hiirte, vihmausside vt loomade päästmiseks.
– Tehke annetusi või panustage aega, et aidata rajada paljudele olenditele hüvesid loovaid kohti, näiteks kogukonnakeskusi või varjupaiku. Vabadel hetkedel käige vanadekodudes või haiglates inimesi aitamas või toetamas. Üksipäini eralduses viibimine, istumine ja kujustamine on hea viis praktikaid teha, ent ülioluline on ka teisi aidata.
– Tegutsege keskkonna hüvanguks. Selleks võib liituda sihikindla tegevusplaaniga organisatsioonidega, kuid ka jalgsi käimise autole eelistamine on tegu. “Näiteks üks enim väljaõppinud dzogtsheni (budistlike praktikate liin – S.S) tegijaid on rangelt taimetoitlane ning seeläbi säästnud tuhandeid loomi ja kalu – ta on suurepärane näide “karmameistrist”.”
Sama suurt väärtust, kui tegu evib endas ka mitte-tegemine. Budismis räägitakse kümnest halvast teost, mida soovitatakse kindlasti vältida. Need jagunevad kehaliseks-, suuliseks- ja vaimseks:
– Kolm kehalist väärtegu on tapmine, varastamine või jõuga võtmine, seksuaalne väärkäitumine.
– Suulised väärteod on valetamine, laimamine, sõimusõnad ja sisutu loba.
– Vaimses osas viivad inimese valele kursile ahnus sh kõik ihaldatavad ja saamahimulised mõtted, pahatahtlikud mõtted, väärad vaated (ei usuta positiivsesse karmasse või valitakse maailmavaade, mis õigustab teistele liigategemist, ka nihilism ja eternism.
Kokkuvõttes on iga tegu, mis on tehtud hea motivatsiooni ja tulemusega karmajooga. “Rikkumatu kavatsuse ja hea motivatsiooni abil võib kõik saada täiuslikult heaks karmaks. See harjutus võib viia tulemuseni, kus te kogete õnnelikku meelt, paremat elukvaliteeti, sisemist rahu ja rõõmu. Karmajooga tegemine kogub vaimse virgumise tarbeks pälvimusi ja tarkust.”
Tsitaadid on võetud tiibetlasest arsti ning üle maailma tegutseva International Academy for Traditional Tibetan Medicine looja dr. Nida Chenagtsangi äsja eesti keeles ilmunud raamatust “Hea karma kunst Tiibeti moodi”, mille on eesti keelde tõlkinud Leene Korp.
Autor: Silva Soobik
Vaata ka: Hea karma kunst Tiibeti moodi, 1 osa.
Hea karma kunst Tiibeti moodi, 2 osa.
Kuula ka Drukmo Gya mõtteid ja õpetusi Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”
