Tõsi on küll see, et Šoti teadlaste katsetulemuste järgi ei mõjuta söömise kellaajad iseenesest omastatavate toidukalorite kogust, kuid hommikuse rõhuasetusega toitumise korral on päeva jooksul näljatunne nõrgem.
Alexandra Johnstone ja ta kolleegid Aberdeeni Ülikoolist tegid katseid 30 vabatahtlikuga, neist 16 mehed ja 14 naised, kes olid terved, kuid ülekaalulised.
Kõigile katseisikutele kirjutati neljaks nädalaks ette ühesuguse kalorisisaldusega menüü, mis koosnes 30 protsendi ulatuses valgust, 35 protsendi ulatuses süsivesikutest ja 35 protsendi ulatuses rasvast. Pooled katseisikuist pidid seejuures sööma lõviosa toidust hommiku poole, pooled õhtu poole.
Seejärel vahetasid kõik katseisikud toitumise kellaajalist raskuspunkti, jättes kalorikoguse ja makrotoitainete suhted endiseks; nii jälle neli nädalat.
Teadlased mõõtsid vesiniku ja hapniku haruldasi isotoope kasutades katseisikute ainevahetuse ehk energiakulutuse kiirust.
