Tervisele tuleb kasuks süüa hapendatud toite regulaarselt, kuid mõõdukalt. Ideaalne on süüa iga päev 3-4 supilusikat hapendatud köögivilju. Seetõttu on eriti väärt mõte suvine rikkalik köögiviljasaak talvevarude jaoks hoopis hapendada, sest osa allikate väitel võib hapendatud toite säilitada jahedas kuni pool aastat. Hapendatud toidud toetavad soolestik aitab ennetada väga paljudesse tõbedesse haigestumist. Samuti vähendab soole kahjustunud mikrofloora keha võimet mürke eemaldada ning need ladestuvad rasvkoes, pea- ja seljaajus ning isegi luuüdis, kus need võivad olla vallandavad tegurid leukeemia, lümfoomi ja immuunsüsteemi probleemide tekkes.
Hapendatud toidud on väga tõhusad mürkide kehast väljaviijad. Nendes leiduvad kasulikud bakterid suudavad siduda paljusid toksiine ja raskemetalle, toetavad keha enda puhastumise mehhanisme ning selleks ei pea neid sööma tohutus koguses. Pigem on oluline seda teha pidevalt pikema aja vältel.
Kääritamine-hapendamine ehk fermenteerimine on protsess, mille käigus toimub teatud bakterite ning pärmseente ainevahetus: esialgu hapnikuvaeses keskkonnas ning seejärel hapniku osalusel, kus need organismid kasutavad käärimisel vabanevat energiat ära oma elutegevuseks.
Köögiviljade kääritamist alustavad piimhappebakterid köögiviljades oleva suhkru lagundamisega, mis ajapikku kiireneb. Selle kõige tulemusena säilib toit kauem ning sünteesi tagajärjel tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid, oomega-3-rasvhapped ning mitmesugused Parem seedimine: millised toiduained sobivad koos söömiseks, millised mitte?
Seedimine korda: ensüümid tagavad toitainete imendumise
Üllatavalt lihtne moodus veresuhkru tasakaalustamiseks ja seedimise soodustamiseks
VIDEO: Rene Bürkland annab nõu, kuidas seedimise tuld sütitada
