Hea piimalehm toodab 40L piima päevas, ülihea lehm 80L piima päevas. Kõige rohkem on teada, et lehm tootis 120L piima päevas, see lehm pidi kandma toetavat udarahoidjat.
On riike, kus ei saa nimetada piima alternatiivne piimaks, nt sojapiima peab kutsuma sojajoogiks, sest lehmapiimatööstus omab sõna “piim”. Vastasel juhul viib Dairy Board ehk Piimatööstuse Nõukogu su kohtusse.
Kõikidest imetajatest on inimese rinnapiimal madalaim valgu sisaldus ja madalaim kaseiini-vadaku (whey) suhe.
Proceedings of the Society for Experimental Biology and Medicine 1990: 193; 143
Kaseiin on piimavalk. Kaseiin on liigiomane, see vajab seedimiseks spetsiaalset ensüümi. Vasikatel on see ensüüm renniin. Noored imetajad, näiteks vasikad ja põrsad toodavad seda oma maos (lining of the gut). Ka inimlapse keha toodab vähesel määral renniini esimestel eluaastatel.
Kui joome piima valgu pärast, peaks jooma roti piima, sest selles on kõige rohkem valku. Inimesel läheb kõige kauem, et sünnikaalu kahekordistada. Lapse aju areneb aeglasemalt, närvisüsteem areneb.
Kui anname inimesele lehmapiima, siis ta kasvab kiirelt suureks, tema lihased arenevad, kuid aju ja närvid ei jõua sellele arengule sama kiirelt järgi.
Inimese aju koosneb suuremas osas rasvast. Inimese rinnapiim on loodud selle kasvatamiseks. On fakt, et lapsed, kes on kasvatatud lehmapiimal, on madalama IQga kui need, kes on kasvanud ema rinnapiimal.
Miks imik seedetraktist veritseb kui ta piima saab?
Lehmapiimas olev kaseiin on raskesti seeditav. Maos toimuv on tavapärasest happelisem ja ärritav beebi õrnale seedesüsteemile.
Ka inimese rinnapiimas on kaseiin, see on inimese kaseiin ja erineb lehma või muu liigi kaseiinist. Naise rinnas olevad bakterid bacillus bifidos tuleb piimaga kaasa ja aitab lapsel kaseiini seedida.
Beebid toodavad ka väheke renniini. Vasikad aga palju. Maailmas pole looma, kes loomu poolest jooks pärast võõrutamist veel piima. Välja arvatud inimene.
Renniini tootmine lõppeb pärast võõrutamist ja väheneb aasta aastasse. Ka loomad ei tohiks täiskasvanuna enam piima juua, sest puudub renniin ja selleta ei saa kaseiini seedida.
On ka teine probleem – piimasuhkur ehk laktoos
Selle seedimiseks on vaja ensüümi nimega laktaas. Enamikul inimestel on olemas laktaas kuni rinnast võõrdumiseni. Enamikul valgest populatsioonist, europiidsest populatsioonist, kes on elanud sajandeid külmas kliimas ja tarbinud pikalt piima, on toimunud mutatsioon, mistõttu nende keha toodab laktaasi ka pärast rinnapiimast võõrdumist (kuna piim on endiselt dieedi osa).
Kuid teistel lõppeb pärast võõrutamist laktaasi tootmine, näiteks lastel Aafrikas ja Aasias, kes saavad peamiselt ainult ema rinnapiima ja pärast enam piima ei saa.
Laktaas lahutab laktoosi selle kaheks koostisosaks – glükoosiks ja galaktoosiks. Galaktoos on pooleldi laktoos. Beebidel on lisaks veel ensüüm (beta-galatosidase), mis muudab galaktoosi glükoosiks.
Täiskasvanuna seda ensüümi enam ei toodeta. Kui sa siis sööd laktoosi suhkruna (piimatoodetena), see ei seedu (või on väike võimalus, et sul on see mutatsioon). Isegi, kui sul on olemas ensüüm laktaas, mis laktoosi kaheks komponendiks lahti võtab, pole sul enam ensüümi, mis selle glükoosiks muudab.
See näitab, et inimesed ei peaks kasutama laktoosi toiduna. See saab organismis võõrkehaks. Isegi, kui keha suudab piimast teised ained ära kasutada, jääb ikkagi laktoosi küsimus.
Mis siis keha galaktoosiga teeb, kui ta seda ei kasuta? Keha ladustab seda peamiselt nahas. Kaasaarvatud silmas. Seniilne katarakt (silmaläätse haigus) on enamasti galaktoosi hoiustest, mis on aja jooksul akumuleerinud.
Miks on piimatooted ebatervislikud?
Washingtoni Vastutustundliku Meditsiini Arstide Komitee (Physicians Committee for Responsible Medicine Washington, DC) toob välja:
1. RASV JA KOLESTEROOL
Piimatooted panustavad dieeti rasva ja kolesterooliga. Võrreldes ovo-lacto taimetoitlaste (ehk lihata toitlasi, aga söövad muna (ovo) ja piima (lacto)) ja veganite südameveresoonkonda, siis kuigi mõlemad on tervislikumad kui lihasöömine, on veganitel parem südameveresoonkonna tervis kui neil taimetoitlastel, kes söövad ka piimatooteid.
JAMA 1985;254(10):1337-41;
Am J Clin Nutr 1989;50:280-87
Isegi Journal of Dairy Science (tõlkes midagi sellsarnast: Piimateaduse Ajakiri) on kirjutanud, et “piimarasv on kolesterooli tõstev rasv, kuna see sisaldab kolesterooli ja kuna see on küllastatud rasv.”
Journal of Dairy Science 1991; 74(11): 4002-4012
2. RAUA PUUDUS
Raua puudus esineb rohkem piimarohkel dieedil. Kliinilised uuringud on näidanud, et beebid, kes saavad lehmapiima, kaotavad verd soolestiku kaudu (veritsevad soolest). Sest piima seedimine nõiab happelist keskkonda ja beebidele on see hape liigne, haavates soole seina.
3. DIABEET
1. tüübi diabeet (lapsepõlvest algav diabeet) on seotud piimatoodete tarbimisega.
Am J Clin Nutr 1990;51:489-91
1999. aastal ilmus Lancetis artikkel, kus jõuti järeldusele, et varajases lapsepõlves piimatoodete tarbimine suurendab lapse riski jääda täiskasvanuna diabeeti.
Piimatoodete varane kasutamine ja lapsepõlves rohke piima joomine võib suurendada lapse riski, et kujuneb välja 1. tüübi diabeet.
Diabetologia 1994; 37 (4): 381-387
Diabeet on seotud valguga. Kaseiini seedimine on väga raske. See lõhutakse lahti ainult tükkideks. Sellest saab energiat, kuid osad sellest jäävad seedimata. Mõnikord satuvad osad sellest ka verre. Keha tunneb ära võõra valgu ja ründab seda.
Juhtumisi on nii, et lehma kaseiinil on ühes kohas molekulis aminohappejada, mis on väga sarnane aminohappejadale pankrease beetarakkudes.
Kui nüüd juhtub, et sellesama aminohappejadaga piimamolekul on sattunud verre, siis keha tunneb ära võõra valgu, ja teeb ta sellele antikeha. Edasi ründab see antikeha ka su enda beetarakke ja hävitab pankrease (kuna aminohappejadad on nii sarnased). Ja siis ongi 1. tüübi diabeet, pole rakke, mis toodaks insuliini.
Jaapanlastel aga oli 1. astme diabeet ka siis, kui nad polnud kunagi lehmapiima saanud. Nii et ülevaltoodud idee käidi maha seniks, kuni teadlased avastasid midagi väga huvitavat.
Leiti, et Jaapani lapsed, kellel oli 1. tüübi diabeet, olid emadelt, kes olid olnud USA dieedil. Nad olid elanud mõnda aega Ameerikas ja söönud ka piimatooteid. Nii et analüüsiti emapiima ja sealt leiti lehma kaseiin. Miks? Sest ema ei seedinud korralikult lehma kaseiini, see sattus osaliselt tema verre, keha püüdis sellest lahti saada ja nii sattus see rinnanäärmesse. Laps sai kaseiini, tegi sellele antikehad ja nii arenes diabeet.
Närilistel, kes esimesel 2-3 kuul ei saanud lehma piima, ei tekkinud diabeeti, viidates, et lehma piima valk võib selle haiguse käivitada.
New England Journal of Medicine 1992; 327(5): 302-307
See on teada aastaid! Vaata viidete aasta numbrit!
4. MUNASARJA VÄHK
Harvardi uuring leidis, et kui piimatoodete tarbimine ületab ensüümide võime galatoosi lahti lammutada, siis kasvab veres galatoosi hulk, mis võib mõjutada naise munasarju nii, et tekib viljatus ja vähk.
Lancet 1989;2-66-71
Olete märganud, et Aafrikas on palju vähem viljatust? Iga neljas paar Euroopas otsib abi viljatusega seoses.
Daniel W. Cramer ja tema kaastöötajad Harvardi Meditsinikoolist: “Viis aastat tagasi seostas Cramer galaktoosi munasarjavähiga. Et uurida ka seost viljakusega, uuris tema tiim andmeid 36st riigist, uuriti viljakust, piima tarbimist elanikkonnas ja hüpolaktaasiat (täiskasvanud inimese suutmatust seedida laktoosi).”
American Journal of Epidemiology´s avaldati tulemused – on seos suure piimatarbimine ja viljakuse languse vahel, mis algab naistel kõigest 20.-24. aastaselt. Selle seose jõud – ja viljakuse langus – kasvas iga vanema eagrupiga, mida uuriti.
Näiteks Taimaal, kus 98% inimestest on hüpolakaatsikud, on 35.-39. aastaste naiste keskmine viljakus 26% madalam kõrgeimast näitajast (võrreldes 25.-29. aastaste naiste viljakusega). Siia kontrastiks kõrvale Austraalia ja Inglismaa, kus hüpolaktaasia puudutab ainult 5% inimestest, on 35.-39. aastaste naiste viljakus 82% madalam kõrgeimast näitajast.
Dr Veith räägib, et nad testisid isaste ahvide spermat, kes said puuvilju, juurvilju, teravilja, kaunvilja ja neid, kes said lisaks ka piimavalku kaseiin. Kaseiini söömine viis sperma elujõulisust ja liikuvust alla pea kolmandiku võrra. Ka oli sperma konsentratsioon 75% parem taimsel toidul.
Piimavalku söönud ahvidel oli spermas ka rohkem abnormaalsusi ja väärastusi (mitme viburiga spermatosoidid, liiga väikese või liiga suure peaga spermatosoidid, liikumisvõimetud spermatosoidid).
Uurimuse tulemusel lõigati ahvid lahti ja vaadati nende artetite olukorda. Piimavalku saanud ahvide arterites oli kõva katt.
Lümfotsüütide tase. Immuunsüsteem oli palju paremas vormis, kui ei saadud piimavalku. Kolesterooli tase palju parem.
Naisi mõjutab viljakuse osas galaktoos, mehi aga kaseiin.
5. LÄÄTSEKAE
Läätsekae on seotud piimatarbimisega. Galaktoos kahjustab ka silmaläätse.
Digestive Disease and Science 1982;27:257-64.
6. LAKTOOSI TALUMATUS
Laktaasi puudus tekitab gaase, kõhukrampe ja kõhulahtisust.
Laktaasi puudus tervetel täiskasvanutel:
Aafrika mustanahalised – 95-100%
Indialased – 95-100%
Aasialased – 90-95%
Põlisameeriklased – 70-90%
Mehhiko ameeriklased – 70-80%
Aafrika ameeriklased – 70-75%
Vahemererahvas – 60-75%
Põhja-Ameerika valged – 10-15%
Valged eurooplased – 5-10%
Soomlastest 18% laktoositalumatud, taanlastest 2% laktoositalumatud.
Ainult Põhja-Euroopa valged ja valged inimesed üldisena taluvad paremini laktoosi. Kas pole huvitav, et kaks alumist gruppi tahavad dikteerida tervele ülejäänud maailmale, et olla terve peab sööma nagu nemad. Et siis olla sama haige nagu nemad.
7. TOIDUALLERGIAD
Piim on kõige levinum toiduallergia. Kui on migreen ja astma, siis esimene, mille peaks ära jätma, on piimatooted.
8. TOKSIINID
Nagu teiste loomsete toodetega, sisaldavad piimanäärme eritised mitmeid saasteained pestitsiididest ravimiteni. Kolmandik kõikidest piimatoodetest on saastatud antibiootikumide jääkidega.
9. OSTEOPOROOS
Osteoporoosil on mitmeid põhjuseid, neist tähtsaim on liigne valk. Kõike hullem neist kaseiin.
American Journal of Clinocal Nutrition 1974; 27 (9): 916-925
Journal of Nutrition 1981; 111 (3): 545-552; 553-562
Science 1986; 233 (4763): 519-520
Aafrika mustanahalistel pole osteoporoosi. Kõige rohkem on osteporoosi ehk luuhõrenemist USAs, Uus-Meremaal, Inglismaal, Hollandis, Norras, Rootsis, Taanis.
Kui piimatooted peaks osteoporoosi ära hoidma, miks on riikides, kus piimatooteid palju tarbitakse, kõige kõrgemaid luumurru ja osteoporoosi näitajad?
10. KOOLIKUD
Üks viiest beebist kannatab koolikute all. Lastearstid on aru saanud, et tihtipeale on põhjuseks lehmapiim. Imetavatel emadel, kes tarbivad ise piimatooteid, on tihtipeale koolikutega lapsed.
Pediatrics 1991;87(4):439-444
11. LEUKEEMIA
Bovine Leukemia Virus (BLV) ehk veise leukeemia viiruse antikehad olid 59% testitud vastsündinud vasikatest. On teada, et inimese T-raku leukeemia viirus võib minna edasi inimeselt loomale. Peetakse võimalikuks selle kandumist ka emalt lapsele. Uuritakse seost, kas lekueemia viirus võiks kanduda edasi ka lehmalt inimesele.
Canadian Journal of Comparative Medicine 1979; 43 (2): 173-179.
Iowas (piimatoodete osariik) on riiklikust keskmisest suurem protsent inimese leukeemiat.
American Journal of Epidemiology 1980; 112 (1): 80-92.
Lehmad, kellel oli BLV, andsid märgatavalt rohkem piima kui need lehmad, kes polnud sellega nakatunud. See viitab võimalusele, et aina rohekem toodetakse BLVga saastatud piima.
Proceedings of the National Academy of Science of USA 1989; 86 (3): 993-996
Andmed kinnitavad, et piimas on BLV ja see võib laktogeenselt (piimaga) edasi kanduda.
American Journal of Vetenary Reasearch 1995; 56 (4): 445-449
12. MULTIPLE SCLEROSIS
Uuringud näitavad, et MSiga patsientidel on antikeha BLV viirusele.
ACTA Neurologica Scandinavica 1990
13. TEISED HAIGUSED
Paljud haigused nagu tuberkoloos, brucelloos, difteeria, scarlet fever, q-fever ja gastroentriit on edasikanduvad piimatoodetega.
Journal of Dairy Science 1988; 71: 2809-2816
Piim on suurepärane infektsioonide edasikandja, sest selle rasvasisaldus kaitseb patogeene maohappe eest ning vedelikuna on sellel lühike maos olemise aeg.
Journal of the American Medical Association 1984; 252: 2048-2052
Listeeria infektsioonid põhjustavad pimedaks jäämist, surnult sündimist, deformatsioone. Inglismaal on listeeria juhud kasvanud 80. aastatest.
Lehmapiimas olevad listeeria organismid kannatasid ära pastöriseerimise, kasvasid edukalt külmutatud temperatuuridel ja seedusid.
Tulemused kinnitavad, et inimese listerioos on toidust tulnud haigus ning tõstatab küsimuse pastöriseerimise efektiivsuse kohta hävitada saastunud toorpiimast listeeria.
New England Journal of Medicine 1985; 312 (7): 439.
Dr Veith räägib oma uuringust: “Me testisime toorpiima ja kauplustest müüdavat pastöriseeritud piima. Toorpiimas leidsime palju laktobaktereid ja väga vähe patogeene. Kaupluse piimas aga polnud baktereid, nad said kõik pastöriseerimisel surma, aga on palju patogeene. Kui piim seisab ja läheb pahaks, siis see on patogeenide pärast, see läheb mädanema mitte hapnema.”
Teised piimaga seonduvad haigused:
Krooniline väsimus, peavalud, lihasvalud, hüperaktiivsus, voodi märgamine, allergiad ja seedehäired, astma ja hingamisraskused, varajane ateroskleroos oksüdeerunud kolesteroolist ja südameveresoonkonna haigused, 1. tüübi diabeet, akne, reumatoidne artriit, neuralgilised haigused, IQ (lapsed, kes saanud piima, eriti varajases eas, palju madalama IQga).
Lapsed, kes saavad lehmapiima põhjal valmistatud piimasegu on 80% suurem võimalus kõhulahtisusele ja 70% suurem võimalus, et tuleb kõrvapõletik, võrreldes rinnapiima saanud lastega.
Scariati, PD et al Pediatrics 1997 Jun; 99 (6): E5.
Miks pärast seda kõike üldse piimatooteid süüa!?
Emapiima eelis:
– ema antikehad lähevad beebile;
– ema valged verelibled lähevad edasi beebile;
– emapiim sisaldab laktoferriini, mis blokeerib E. Coli bakteri kasvu;
– erinevalt lehmapiimast on ema rinnapiim steriilne;
– ema piim imendub paremi ja seega saab sealt võrreldes lehmapiimaga rohkem kaltsiumi.
Lehmapiima puudused väikelapsele:
– lehmapiim on raskesti seeditav;
– puudub C-vitamiin;
– vähe D-vitamiini.
Lehmapiimast imendub kehasse ainult 25% kaltsiumi. Paremad allikad on kõik tumerohelised lehed, seesamiseemned.
Inimese piimal on madalaim valgu ja fosfori sisaldus võrreldes teiste piimadega. Lehmapiimas on aga palju valku ja fosforit.
Lehmapiim ja vähk:
Eesnäärme vähk ja eesnäärme põletikud, munasarjavähk, soolevähk, rinnavähk. Rinnavähki pole pea üldse Tais, Jaapanis, Mehhikos – nendes maades kasutatakse ka vähe piima.
Mis lisandid on lehmapiimas: lehma eilne lõunasöök, bakterid, viirused (BLV ehk Bovian Leukemia Virus, prioonid – hullu lehma tõbi), antibiootikumid, hormoonid, pestitsiidid, kasvu stimuleerijad.
JUUST
Juustu tegemine = piimale lisatakse bakterikulutuure, lastakse fermenteeruda, siis tekib juustumass (saab teha kodujuustu), millele lisatakse vadakut.
Juustumass sisaldab palju oksüdeerunud kolesterooliga rasva, kaseiini jt valke, kui on fermenteeritud, siis laktoosist on saanud piimhape, mis pole enam nii problemaatiline, kuid kohal on ka galaktoos.
Kui seda juustumassi kauem hoida, saab pehmeid juuste. Ja kui veel kauem hoida, saab kõvemaid juuste. Kõva juustu puhul on bakterid saanud seda korralikult töödelda. Aga mis on bakterite ülesanne? Bakterid kasutavad kõike, mida saavad, et kasvada. Kui kõik ära kasutanud, siis protsess peatub ja ütleme, et juust on küps. Küps juust on bakteri kaka :).
Juustu seedimiseks on vaja maos väga happelist keskkonda. See võib põhjustada maos haavandeid. Seedimine võtab kaua aega, sest see ei seedu. Juustuga toidud võivad maos olla 10-12 tundi ja kauem! Seda kutsutakse rahuldavaks, kõht on täis.
Maost ei imendu midagi, toit imendub soolest. Kui magu on tühi ja toit sooles, siis hakkab inimene saama energiat. Kui kõht täis, siis see tähendab, et toit on maos ja ei imendu sulle kehasse.
Dr Veith tegi kaastöötajatega katse rottidel. Nad võrdlesid loomse ja taimse valgu tarbimise mõju rottide tervisele. Loomne kaseiin saadi lehmapiimast ja taimne sojast. Kaseiiniga ilmnes rottidel suurem happelisus, kaltsiumi kadu suurem (väljaheite ja uriiniga).
Tegid katseid ka jänestega. Andsin soja, kaseiini ja tahket piima. Sojaga kasvasid jänesed kõige aeglasemalt. Kaseiiniga kiirelt. Tahkel piimal aga kõige suuremaks.
Sojast pärit taimset valku saanud jänestel oli kaltsiumikadu uriiniga kõige väiksem, kaseiini ja tahket piima saanud jänestel oli see ühtlaselt suur.
Testisid ka ahve, primaate. Tahkestatud piim vs mais ja juurviljad. Piim tekitas probleeme, kaltsiumi kadu, kõhulahtisust. Juurviljadel jälle head tervisenäitajad.
Dr Veith räägib, et alguses on taimetoitlased väiksemat kasvu, aga hakkavad kasvama kasvuspurdi ajal ja võivad kasvada tavatoitlastest suuremaks. Räägib, et tal endal kasvasid lapsed veganitena ja poisid on väga suured – pikad ja laiaõlgsed.
Mis põhjustab kõrge kolesterooli – rasv või valk?
Rasv küll põhjustab probleemi, kuid valk viib selle rasva sinna, kus ta peab olema.
Isegi, kui dr Veith tegi katseid ainult eraldatud valguga (sojast taimne ja piimast kaseiin), siis ikkagi kasvas kolesterooli tase kaseiiniga. Sojaga paremad tulemused.
Madalaim kolesterool taimse valguga. Loomsel suurim kolesterool. Ei aita ka väherasvane piim, sest probleem pole mitte ainult rasvas, vaid ka valgus.
Puuviljad, juurviljad, pähklid ja kaunviljad on head boori allikad, mis aitavad vältida kehast kaltsiumikadu. Piimas on vähe boori, aga palju fosforit ja valku, seepärast pole see hea osteoporoosi-vastane toit.
Nutrition Today Jan/Feb 1988; 4-7 FSAEB Journal 1987; 1; 394-397
Rohelised nagu lehtkapsas, brokoli ja bok choy on head kalitsiumi imendumise/omandamise osas.
Environmental Nutrition, January 1994, p.3
The American Journal of Clinical Nutrition 1990; 656-657
Isegi, kui süüa päevas 1400mg kaltsiumit võib kaotada igal aastal 4% luumassist, kui süüa kõrge valgusisaldusega toite.
American Journal of Clinical Nutrition 1979; 32 (4): 741-749
Aafrikased saavad 350mg kaltsiumi päevas, tüüpiline ameeriklane saab lisanditega 1400mg. Aafriklased saavad oma vähesest kogusest kätte rohkem kui ameeriklased ega pea tegelema happelisest toidust tulnud luukaotusega.
Aafrikasse saadetakse pulbristatud piima, seda kutsutakse seal valge mehe mürgiks, sest Aafrika lapsed saavad kõhulahtisuse ja surevad. Mõned hõimud teevad aga piimapulbrist pasta ja kasutavad seda värvimiseks.
Allikas: www.banaanisaar.ee
