Kui sa elad siin ja praegu endaga vastuolus, siis põlistad sa seda kollektiivset hullust, mida kujutab endast piiravas vormis elatud elu. Kui hakkad aktsepteerima seda, kes sa oled, siis hakkad mõistma seda õnnistust, mis igal hetkel su reaalsuses voolab. Aktsepteerimise raamides saab kõigest, mille kohta sa kunagi uskusid, et see tuleb ületada, korda teha või muuta, vahend, läbi mille jumalik arm sellesse maailma kanaldatakse. Sa näed, et see, mille vastu sa endas olid, avas sulle tegelikult ukse säravasse uude reaalsusesse.
Vastupanu on kasutu. Klammerdumine ja vastumeelsus on väsitavad ega toimi. Vahel sa tunned, justkui oleks sul see käes, mida tahad, ja oled õnnelik. Seejärel võivad asjad hapuks minna – ja sina oled masendunud. Seejärel teeb keegi sulle komplimendi ja sa tunned end suurepäraselt. Aga siis mustab keegi sind avalikult ja sa oled omadega läbi. Seejärel teenid palju raha ja oled õnnelik. Ning siis kaotad selle ja puruned kildudeks. Sa saad aru, millest ma räägin. Kuidas põgeneda sellelt äärmiselt väsitavalt kiigelt, kus on füüsilised, psühholoogilised, emotsionaalsed ja spirituaalsed kõrgused ja madalseisud? Niiviisi, et taastad oma ühenduse Tegeliku Minaga. Ainult siis saad hakata uskuma, et iga kogemus, ükskõik kui raske võib olla seda vastu võtta, juhib sind õrnalt su kõige kõrgema väljenduse poole, hoolimata sellest, kuidas sa seda oma piiratud perspektiivist näed.
Mulle meenub üks vana Hiina mõistujutt. Oli kord talupoeg, kellel oli uhke raudjas hobune, kellega ta oma põlde kündis ja elatist teenis. Ühel päeval pääses hobune lahti ja jooksis minema. Kui naabrid sellest kuulsid, tormasid nad talupoja juurde, pildusid käsi taeva poole ja hüüdsid: “Küll on paha lugu! Milline kohutav õnnetus!” Talupoeg, keda see ei paistnud eriti liigutavat, vastas lihtsalt: “Võib-olla.” Järgmisel hommikul tuli hobune aga tagasi, kaasas kolm metshobust. Nüüd oli talupojal, kes varem teenis tagasihoidlikku elatist, võimalus teenida rohkem. Kuulnud suurepärast uudist, tormasid kohale naabrid, et teda õnnitleda. “Milline õnnelik pööre!” hüüdsid nad. “Küll sul on vedanud!” Talupoeg vastas jälle lihtsalt: “Võib-olla.” Mõni päev hiljem treenis talupoja poeg üht uut hobust ning too viskas ta seljast maha ja noormees murdis jalaluu. “Kui kohutav! Kui hirmus!” ütlesid naabrid. “Võib-olla,” vastas talupoeg. Järgmisel nädalal käidi linnas noormehi sõjaväkke värbamas, et neid sõtta saata. Kuna talupoja pojal oli jalg murtud, jätsid nad ta võtmata. “Kui kohutavalt hästi sul veab!” ütlesid naabrid. “Võib-olla,” vastas talupoeg jälle. Lugu läheb edasi, aga selle mõte on selge. Talupoeg elab oma elu, mille juured on tema Tegelikus Minas. Teda ei kõiguta iga viimane kui sündmus. Ta ei tee igast asjast numbrit. Ta elab aktsepteerides ja tal on vääramatu usk elu suuremasse plaani.
Kui sul on usaldus nagu sellel talupojal, siis on lihtsam lõõgastuda praeguse hetke avaruses, kus sa saad lubada vibratsioonilise transformatsiooni maagia toimimist. Niisiis kutsun ma sind üht harjutust tegema. Harjutuse eesmärk on selle, mis on siin ja praegu, omaksvõtt. Leia vaikne koht ja mugav tool. Võib-olla saad minna kenasse parki või aeda, kus sind ei segata. Loe järgnevaid fraase valjusti, ükshaaval. Pärast iga rea ütlemist hinga sügavalt sisse ja seejärel sügavalt välja. Lase nende sõnade energial oma sisemusse tungida. Kui oled neid lugenud, võid tunda, et tahad nutta, või tunned end vabalt, või sa ei pruugi midagi tunda. See pole tähtis. Kõige olulisem on see, et sa oled täielikult kohal, aktsepteerid teadlikult oma elu imena, nagu see tegelikult on.
- Ma armastan ja aktsepteerin oma viha. (hinga sisse, hinga välja)
- Ma armastan ja aktsepteerin oma hirmu. (hinga sisse, hinga välja)
- Ma armastan ja aktsepteerin oma kurbust. (hinga sisse, hinga välja)
- Ma armastan ja aktsepteerin oma süütunnet ja häbi. (hinga sisse, hinga välja)
- Ma armastan ja aktsepteerin oma mõtteid. (hinga sisse, hinga välja)
- Ma armastan ja aktsepteerin oma valikuid ja otsuseid. (hinga sisse, hinga välja)
- Ma armastan ja aktsepteerin oma keha. (hinga sisse, hinga välja)
- Ma armastan ja aktsepteerin oma ego. (hinga sisse, hinga välja)
- Ma armastan ja aktsepteerin oma minevikku. (hinga sisse, hinga välja)
- Ma armastan ja aktsepteerin iga oma valikut ja iga otsust. (hinga sisse, hinga välja)
- Ma armastan ja aktsepteerin oma seksuaalenergiat. (hinga sisse, hinga välja)
- Ma armastan ja aktsepteerin kõike seda, mis ma olen. Ma olen see, kelleks Jumal mind lõi. Ma armastan ja aktsepteerin kõike seda, mis ma olen. Ma olen see, kelleks Jumal mind lõi. (hinga sisse, hinga välja)
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Panache Desai raamatust “Väärtusta ennast”.
