Täiskasvanud inimesena vastutad sa ise oma vajaduste tuvastamise ja nendega tegelemise eest ning ei saa seda vastutust anda teiste kanda või panna neile ülesandeks sind õnnelikuna hoida. Küll aga saad sa valida omale seltskonna, kus sulle üldiselt vastu tullakse ning kus tunned end hästi ja oleksid valmis esitama nõudmisi endaga käitumise osas. Kui nad ei taha teha koostööd, võid sa kas leppida, leida teised viisid oma vajaduste rahuldamiseks või hoopiski olukorrast või inimesest eemalduda.
Küll aga pole mingit kasu sellest, kui kulutad tohutult aega teiste inimeste üle vingumisele. Sa ei pea olema pühak – mõningal määral auru väljalaskmine on inimlik ja mõistetav ning võib olla isegi terapeutiline. Olukorda selguse toomine oma tunnete väljendamisega võib valmistada sulle ette hea pinnase otsustamaks, kuidas olukorda lahendada.Pidev hädaldamine aga on eluviisina õõnestav ja tõmbab tühjaks nii sinu kui ka inimesed, kes sind kuulavad.
