Tartu Ülikooli kopsukliiniku toraalkirurgia assistendi Tõnu Vooderi doktoritööst selgub, et tänapäeval kasutatavad vähidiagnostika võtted nagu valgusmikroskoopia on haiguse kulgemise ja eeldatava ravi määramisel mõneti ebatäpsed.
Kiip oleks täpsem
Doktoritöös kasutasid teadlased geeniekspressiooni ehk geenide tegevuse avaldumise meetodit. Nende määramisel saab eristada kaht peamist mitteväikerakulise kopsuvähi tüüpi kolmest. Vooder sõnas, et praegu on võimalik diagnoosi panna ka mikroskoobi all nii-öelda silma järgi hinnates, kuid sellega ei saa kindlalt öelda ei haige eluea prognoosi ega ravi tõhusust.
“Vähk on personaalne asi, mis ei tule kosmosest ega nakka,” ütles Vooder. Uuringus kasutatud koeinfo pärines Eestis opereeritud patsientidelt. Ta sõnas, et koeproovid oleks võinud tellida ka näiteks Ameerika Ühendriikidest, kuid teadlaste üks eesmärke oli teha testid just eestlaste geeniinfo põhjal.
Vooderi sõnul on tema töö küll pigem aluseks edasistele uuringutele ja tegevusele, kuid selle meetodi laiem eesmärk on luua kiip, mis aitab patsiendi seisundist täpse ülevaate saada. „Kui kopsuvähi puhul on sarnase kiibi loomine praegu alles arendamisel, siis näiteks rinnavähi määramiseks on kiip juba olemas,” lisas ta.
Võti on geeniahelas
Tehnoloogia arenduskeskuse reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia teadur Kristjan Välk selgitas, et kiibile pannakse geeniahel, mis kokkupuutes inimeselt võetud geenilõiguga kas paardub või mitte. „Sobimise või mittesobimise põhimõttel saab arst või teadlane kindlaks teha, millise vähitüübiga on tegu,” sõnas Välk.
Tõnu Vooderi uuring ei jäänud aga pelgalt teoreetiliseks ja neli patsienti said selle käigus täpsema diagnoosi. „Kui ühe inimese puhul selgus, et patsiendi seisund ei olnud nii lootustandev kui esialgu arvati, siis ülejäänud kolme puhul määrati neile vähitüübiga sobiv ravi,” rääkis Vooder.
Eesti Vähiliidu meditsiininõunik Tiiu-Liis Tigane selgitas, et kopsuvähil on kaks tüüpi – väikerakuline ja mitteväikerakuline, mis käituvad erinevalt. Mitteväikerakuline tüüp on levinum ning ligi 85 protsenti patsientidest on haigestunud just sellesse.
Loe ka: Personaalne vähiravi: mida varem, seda parem
Artikli autor Triin Ilves, www.novaator.ee
