GALERII: Marsi-visioonid: tänavune Kosmonautikapäev põrutas punasele planeedile

Kosmonautikapäev 2017 toimus 12. aprillil Tallinnas Rahvusraamatukogus ning teemaks oli “Marss Marsile! Olmest ulmeni”, mille üle arutlesid kosmiline arhitekt Juhan Kangilaski, füüsikadoktor ja Marsi-majade meisterdaja Alvo Aabloo, satelliidimeister ja Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma, ufoloog ja kosmonautikapäeva tähistamise traditsiooni elustaja Igor Volke, R2 saate ” Hallo, Kosmos!” autor Ingrid Peek. Avalikku salvestust sündmusest kuuleb täna kell 14 Raadio 2s.

Vaata galeriist, kuidas kodumaised kosmoseasjatundjad Marsi-teemal visioneerisid:

Kuula Kosmonautikapäeva avalikku salvestust Arhitektuur tühjale lehele – Marsi koloniseerimine ja kõrgtehnoloogiline koopainimene

JUHAN KANGILASKI on arhitekt, robootika ning kosmose-entusiast. 2016. aastal kaitses ta Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistrikraadi oma lõputööga “Kohaspetsiifiline kolonisatsioon: isemajandav elamise üksus Marsil”. Lisaks arhitektuuriõpingutele Eesti Kunstiakadeemias on ta õppinud TTÜ ehitusteaduskonnas ning arhitektuuri erialaselt täiendanud end Londoni Architectural Association School of Architecture’s. Juhan on edukalt osalenud arhitektuurikonkurssidel, hetkel töötab arhitekt-linnaplaneerijana ning on TTÜ nanosatelliidi meeskonna liige. Tema laiapõhjaline huvi erinevate arhitektuuriüleste distsipliinide vastu ulatub investeerimisest, planeeringuliste probleemide uurimisest kuni robootika ning kosmosetehnoloogiani.

ALVO AABLOO on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi arukate materjalide ja seadmete laboris töötav materjaliteadlane, robootik, informaatik ja füüsikadoktor. Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1989. aastal füüsika erialal ning 1994 kaitses doktorikraadi tahke keha füüsikas väitekirjaga “Tselluloosi kristalsete faaside struktuuri uurimine, kasutades energeetilisi arvutusi”. Alvo Aabloo on pikalt töötanud Tartu Ülikoolis ning alates 2007. aastast on ta polümeersete materjalide tehnoloogia professor. Lisaks Eestile on ta töötanud ka Moskvas, New Orleansis ja mujal. Ta on üks eestvedajatest ja teostajatest rahvusvahelises projektis (kus lisaks Eesti teadlastele osalevad eksperdid Prantsusmaalt, Austriast, Belgiast ja Tšehhist) nimega SHEE ehk Marsi-maja, mis on maavälise elumaja prototüüp. Aablood on tunnustatud ka Valgetähe IV teenetemärgiga aastal 2014.

MART NOORMA on tuntud aktiivse teaduse populariseerijana. 2013. aastal Postimehe poolt aasta inimeseks kuulutatud Noorma on Eesti tudengisatelliidi programmi ESTCube-1 projektijuht, teadust populariseeriva noortesaate Rakett 69 kohtunik, Tartu observatooriumi vanemteadur. 2000-2005 õppis Noorma Helsingi Tehnikaülikoolis, kus omandas tehnikateaduste magistri- ja doktorikraadi ning töötas seal ka teaduri ja projektijuhina. Pärast ülikooli lõpetamist siirdus Noorma pooleteiseks aastaks USA-sse, kus oli külalisteadur Rahvuslikus Standardite ja Tehnoloogia Instituudis (National Institute of Standards and Technology, NIST). Alates 2008. aastast oli ta Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan ja alates juulist 2015 on ta Tartu Ülikooli õppeprorektor. Ta on ka üks projekti Miljon+ algatajatest ning koolinoorte kosmoseklubi Estronaudid juhendaja ja koolilaste teaduspõhise suvemaleva Teadusmalev eestvedaja. 2012. aastast on Mart Noorma Eesti teaduspoliitika komisjoni liige. Teda on tunnustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2012), Vabariigi Presidendi hariduspreemiaga (2013), Tartu Ülikooli aumärgiga (2015).

IGOR VOLKE on legendaarne ufoloog, kes on anomaalseid nähtusi uurinud juba üle nelja dekaadi. Saatekuulajatele tuttav värvikas tegelane, kelle anomalistika-ampluaasse kuulub väga lai spekter maailma paranormaalset poolt. Ta on aastakümneid jälginud inimkonda, ühiskonda ja kosmost ning nendevahelisi seoseid. Tema sulest on ilmunud kaks raamatut: “UFO-raamat” (1991) ja “UFO päevikud” (1998). Igor Volke taaselustas Kosmonautikapäeva tähistamise traditsiooni aastal 2013.

Kosmonautikapäev 2017

JUHAN KANGILASKI “Kohaspetsiifiline kolonisatsioon ja kõrgtehnoloogiline koopainimene”
ALVO AABLOO “Kosmilised kinnisvaraarendused ehk Eesti Marsi-majadest”
MART NOORMA “ESTCube-2 ja planeetidevahelised lennud”
IGOR VOLKE “Marss mineviku ja tuleviku müütide ristteel”

Kuula Kosmonautikapäeva avalikku salvestust Arhitektuur tühjale lehele – Marsi koloniseerimine ja kõrgtehnoloogiline koopainimene

Alkeemia galeriidel aitab teostuda Fotoluks – vaata fotomaailma võimalusi www.fotoluks.ee

Seotud