Kõigi vähegi suuremate galaktikate keskmes, kaasa arvatud meie Linnutee südames arvatakse asuvat hiigelsuur must auk, mil massi vähemalt miljonkonna Päikese jagu, vahendab Novaator.err.ee.
Värskeist täpseist vaatlustulemusist aga paistab, et ülisuurte mustade aukude ümber pulbitsevaid eriti eredaid struktuure, niinimetatud aktiivseid galaktikatuumi, leidub galaktikakeskmeis vähem kui seni on tundunud.
Allison Kirkpatrick Ameerika Ühendriikidest Kansase Ülikoolist ja ta kolleegid on analüüsinud uue võimsa James Webbi kosmoseteleskoobi kogutud andmeid kaugete galaktikate kohta, mida näeme meie kandist praegu sellistena, nagu nad olid seitse kuni kümme miljardit aastat tagasi.
Möödunud aasta juunis ja detsembris piidles Webbi teleskoobi infrapunainstrument taevapiirkonda Suure Vankri ja Karjase tähtkuju piirimail, mida on varem uuritud läbi Spitzeri kosmoseteleskoobi.
Teadlased olid lootnud, et uue uhke teleskoobiga õnnestub neil aktiivseid galaktikatuumasid avastada hulga rohkem, kui neid oli märganud vanem vaatlusseade. Kuid nii see ei läinud — uusi aktiivtuumi läks korda leida vaid mõni üksik.
