Nähtavas Universumis on enamus galaktikaid, nagu kodune Linnuteegi, kettakujulised. Kõik galaktika nähtavad koostisosad koonduvad impulsimomendi jäävuse tõttu pöörlemistasandisse. Tumeaine aga käitub teisiti ning moodustab paremate teooriate järgi galaktika ümber külma, nähtamatu ja vähese energiatihedusega halopilve.
Tumeaine osakeste põrkumine on harv, kui mitte võimatu sündmus. Harvardi töörühma arvates sarnaneb osa tumeainest enam barüonainele. Sestap võib see tume-gravitatsioonis (dark-matter-type gravity) kokku tõmbuda ning galaktikasarnaseid ketasstruktuure moodustada. Arvatakse, et need tumeaine-kettad moodustavad kogu tumeainest 5%. Artikli julgemad väited seonduvad tumeaatomite, tumefootonite ning tume-elektronmagnetjõu olemasoluga.
Uusim mudel kirjeldab tumeainet kerakujulise kogumina, mille keskel asetseb galaktika. Galaktikasisene vaatleja näeks seega tumeainet kõikjal enda ümber. On aga võimalik, et eksisteerib teistsuguse geomeetriaga tumeainekogumeid. Nähtavas Universumis on mitut tüüpi ainet. Inimestele adutav barüonaine moodustab kogu teadaolevast ainest vaid 5%. Selle jaotuse põhjal arvavad teadlased, et on ka mitut tüüpi tumeainet, ning tavaaine jaotusega võrdses proportsioonis.
Kui teooria paika peab, on Universumis koguni tumeaine galaktikaid. Ent enne uue idee integreerimist käibelolevatesse mudelitesse tuleb teha põhjalikku tööd, ning võimalusel leida eksperimentaalseid kinnitusi. Seni on tegemist vaid teooriaga.
Allikas: www.fyysika.ee
